Anogo ka jelia Nagaland nung World Toilet Day amung

Kohima, November 18 (TYO): Nagaland nung tanü Toilet Day ayongzüka mungogo aser iba anogomung ya “Wastewater” omen nung ajemdaker amung.
Iba anogomung tenüng nung Water and Sanitation Support Organization (WSSO) Public Health Engineering Department-i Kohima College Auditorium nung sentong ka ayongzüka agi.
World Toilet Day ya shitakba agibo November 19 nü amunger saka asüng Deobar asübayong tanü anogo ka jelia amung.
Metsümeshiba dak sendakba khuret tali metetdaktsütsü atema international day ka amungtsü nüngdak ta ajiteta World Toilet Day amunger aser iba mapang NGOs, private sector, civil society aser tanga teloktemi sentong balala ayonga agir, ta sentong nung o jembidang Director WSSO PHED Yhusinlo Tep-i ashi.
Alima nung metsümeshiba khuret azüoktsü atema osang prokshitsü aser mapa inyaktsü nükjidong nung World Toilet Day amunger. Iba onük ya aiben senzüka yutsür aser tanü nisungtemi metsümeshidak ka atema temang anema alitsü, pei chirnurtem taküm lidaktsütsü aser tarutsü ajungtsü atema kangshir, ta Tep-isa ashi.
Taküm indang omen ‘Wastewater’ nung ajemdaker 2030 tashi nung Sustainable Development Goals ajanga nisung shia dang metsümeshiba osang sangoktsütsü aser wastewater recycle asütsü aser amshitsü, ta paisa shisem.
Tanü alima nung nisung million aika metsümeshidak malirtem lir. Alima nung nisung 3 shia kabo metsümeshidak mali, ta Tep-isa ashi.
Paisa ashiba agi, metsümeshidak memerükba ajanga cholera, typhoid aser hepatitis tashidaktem adoker aser Africa kübok tesem kar nungbo diarrhea ajanga tanurtem aika taküm samatsür.
Amo, tema nung metsümeshiba ajanga tetsür aser tanurtem dak tashiyim agi mapa inyakba lendongtem ajurur aser iba ya ajanga tzü tajemtsü menentsür aser diarrhea tashidak adoker, ta WSSO PHED Director-isa metetdaktsü.
Alima nung wastewater noklang nung shilem 80 shi ka anepaluba masür mesüra tanaben mamshir, ajisüaka, asenoki technology amshia wastewater treatment inyaktsüla, ta paisa ayongzük.
Iba anogomung tenüng nung Swachh Sankalp Se Swachh Sidddhi short film tetoktepba agi aser iba nung Dreamz Unlimited (Dimapur)-i mezüngbuba jejang, (national level nung 3 buba), Lipok aser Puti (Mokokchung) nati tanabuba aser Zero balance (Mokokchung)-i tasembuba jenjang takok angu. Iba tetoktepba ya “My contribution towards making India clean” omen nung ajemdaker agi.
Ano, essay tetoktepba nung Allen M. Longkumer (Mokokchung)-i mezüngbuba jenjang, Nonlih W Konyak (Mon)-i tananuba aser Mharhoni (Wokha)-i tasembuba jenjang takoktem ngua liasü.
Arishi küm 18 teküpok atema essay tetoktepba nung Vipuka H. Chishi (Zunheboto)-i mezüngbuba, Ellen (Peren) (1st national level)-i tanabuba aser Tikhetoli Achumi (Kohima urban)-i tasembuba jenjang takoktem angu.
Iba sentong nung mendenji Convener Swachh Bharat Ase Yalie liasü, Theyiesinuo Keditsu-i temoatsü meshia sarasadem, Principal Kohima College, Dr. Watijungshi-i tesentepertem pela agizük, Dziesekhrienuo o Kohima College kaketshirtemi ken ajanga shilem agi aser Mentor Swachh Bharat Evothung Ezung-i anküp tepela o jembi.

You must be logged in to post a comment Login