Ayip majangba

Tain kati aonung ghonda tenet nungi tekubosa mejangtsü nüngdaker, aji oda süaka ayip majangba ajanga pei temangi nüngdakba ama mapang peria memejangteter. Ayip majangba ajanga anüngdang pei mapa temulung süa meinyaktetba den külemi temang nunga timtem tapu balala adokdaktsür. Ayip-janga mejangtsü asoshi lenmang kar: 1. Na mejangba takdang melenshia mejangdangang. 2. Mejangba takdang nung TV […]

Teka-temopu-aser-tebang tashidak

Teka-tetsüng-aser-tebang tashidak kinü aser tila tanurtem dak atongba tashidak ka lir. Kinütem dang iba tashidak ya adoktsü anasa temang metatsü, tipmatemtsü aser chiyungtsü jangratema machitsü. Iba sülen anogo 2-3 tsüngda, tebang telong nung komo adoktsü aser tebang nung adokba sülen teka aser tetsüng nung komo adoktsü. Iba tashidak ya ajungbena dang adoker aser anepalu masüyonga, […]

Teintet rogotem temang anema alitsü teinyaktsü kar

November 04, 2017: Alima nung Tsüngremi atakzüktsüba anogo tashi arishia taküm anema alitsüji koda tajung. Tantsür tambur kümaka temang anema lia kanga arishia alitsüji Tsüngremer sempet. Teintet rogotem (arishi küm 65 ser temapur) temang anema alitsü teinyaktsü kar: * Exercise teti agitsüla: Nai exercise tasak magitetaka tetsüng-teben aser temang ajak songlaa jajatsü mesüra asemzütsü akok. […]

High Blood Pressure anepaluyim

Alima nung High Blood Pressure agi timtemer aika lir. 2016 küm November ita nung study ka ajanga ashiba agi, alima nung High Blood Pressure agi timtemer nisung billion 1.13 dak tema lir. Nisung temang nung azü mejajara taküm alitsü makok. Aji oda tezü nung azü jajadaktsütsü asoshi ‘pressure’ nüngdaker. Tetezü ‘pressure’ magütsüra temang nung azü […]

Teberem angoba anepaluyim

September 30, 2017: Teberem angoba, talisa teberem tsünglanglen angoba ya nisung aika dak ajangshiba timtem ka lir. America nungbo nütsüng shilem 85 dak temai teberem angoba ya pei akümli mapang nung mapang ka nungbosa ajangshir. Mapang talang ka nungi teberem angor (chronic patients) temi ayang-ashiba ajema akümtsü asoshi mozü dak metaloker aliba dang nungbibo tanga […]

Chiyongtsü shidak achiba aser exercise agiba ajanga asthma symptoms tajemba kümdaktsür

Anogoshia chiyongtsü shidak achiba aser exercise shidak agiba ajanga asthma adoktsüba tamaitsü tajemba kümdaktsütsü aser iba ajanga nisung ka taküm tajungba litettsü. Anülulen lima nungbo Asthma tashidak ya kanga bulua adoker aser iba ya nisung ter nung ka dakbo keta alir. Iba tashidak agi tonga aliba nisung timba kati, wheezing, tango mesapoba aser teku anguba […]

Shi tali achiba ajanga diabetes animesor

Alima ajunga nung medical professionals temi Diabetes tashidak ya ola madoki nisung ka tepsetba tashidak (silent killer) ta ajar aser iba tashidak keta aliba temaitsü tera danga aliba ya tebilemtsü ka lir. Iba tashidak ya azü nungia arur mesera taküm yimya shidak maliba ajangaa adokdaktsür. Iba tashidak nokdangtsü asoshi medical tsütsü nung tetuyuba agütsüba lenmang […]

Tenük anepaluyim teinyaktsü kar

September 01, 2017: Tanü putu nung computer ajanga dang mapa jenti inyaker. Office nung anogoshia ghonda aika computer nung rangloker mapa inyaker, iba den külemi kidang computer/mobile screen nung rangloker mapang kanga indoker, iba den külemi TV screen nung rangloker mapang jenti indoker, aser item ajakji ajanga tenük nung timtem agütsür. Tenük timtem ya mapang […]

Tanur kinü shirangba tajitettsü kar

Kibong nung tanur ka moatsüba aser anepaluba nung tepela tulu lir, ajisüaka aiben tsüraburtemi shisabulutsüsa mapanga ajurur. Aiben tsüraburtemi kinü tanur temang majungba memeteter, mesüra mapang shidak nung doctor dangi anir maor. Tanur kinü shirangba tajitettsü kar: 1. Azü ayimba: Kinü tanur tepela mesüra tebur miim oset temerem kümra, tzü yangra mesüra azü yimra idangyongjisa […]

Temang touzük ajema akümtsü tasa kar

Nisung aikati temang touzük ajema kümner, ajisüaka azümesenba yong temang touzük majemer saka timba dang akümer. Temang touzük ajemtsü atema aseni azü memeseni inyaktsü teinyaktsü aika lir, aser item rongnung kar yamai alitsü: Tzü Ajemtsüla: Anepdang saakli tzü marok ka mesüra ana jemang. Anepdang yakta tzü ajemba ajanga temang nung ‘toxins’ (miim) indoker. Tzü ajemba […]

1 2 3 11