Arishi alangtsü atema tongtibang teinyaktsü asem

Moko achiba yimya toktsüba, temang touzük shitak ayuba aser yi majemba ajanga taküm anema aliba dang masü saka arishia atsülangtsü, ta bushitetogo. Study ajanga ashiba agi, moko achiba yimya toktsüba, temang touzük ajema ayuba aser yi tali majemba ajanga tangar dang nungi küm tenet agi tali arishia alitsü. Kasa study ajangasa, moko kodanga machirtem aser […]

Mei mapang yimra anepaluyim tasa kar

Mei mapang nung nisung aika yimra wara agi shiranger. Ajioda doctor dangi sen indoka mouaka kidang junga anepalura yakta taneptsü angur. Ajisüaka yimra den temang kanga metaa teküp nung küplen adokra doctor ajurutsüla. Kidang yimra anepaluyim kar: * Apple Cider Vinegar (ACV): Apple cider vinegar spoon ka tzü marok ka nung meyokteper ajemtsüla, nai iba […]

Diabetes tashidak aketertem atema tajangzük aketba chiyUngtsü kar.

Sünglijang dak tesü (fibre) keta lir aser iba jagi chiyungtsü nung chini (sugar) aliba ajemdaktsür, anungji diabetes alirtem atema süngjanglijang achitsübaji kanga junger. Iba tajangzükji angutsü atema fibre kanga aliba aser süngjang temerang bushia achitsüla. Ano, nisung karibo diabetes alirtem atema ali telung nung adokba aonsotsü majung ta ashitsüa akok, ajisüaka item dakjiang ‘fibre’ aser […]

Tali amenba ajanga asen arishi leptoker

Tanü putu nung meimchirtemi temang nung timtem adoktsüsa libaliroba tamajungtibaji tali amenba lir; asenok mapa inyakba tesemtem nung tali amenba aser computer amshia mapang tali games asayaba/mapa inyakba ajanga asenok tali ‘inactive’ kümdaktsür. Mapang tali endoka amenba ajanga asen temang nung timtem balala agütsür, ta mongintemi bushitetogo, aser item rongnung tali yiraba, high blood pressure, […]

Lenküp (dandruff) anepaluyim tasa tasen kar

Beauty salon nung sen aika meindoki pei kidang lenküp (dandruff) anepalutsü atema tasa aika lir. Lenküp ajangasa tejak nung jaktzü dena timtem balala agütsür. Lenküp adokba küli rongnung teküp takong, anibelemba aser junga mechiyongba densema lir. Lenküp anepalutsü atema tasa tasen kar: * Narikol totzü aser Lemon tzü: Narikol totzü ajanga kou jungdaktsür aser chemical […]

Olive Totzü Tajangzük

1. Olive totzü ya olive süngdong nung atangba süngjang nungi agizükba totzü lir. Iba totzü nung omega-6 aser omega-3 fatty acids den Vitamins E aser K. lir. Olive totzü nung aliba temo aketba acid shilem 73 dang oleic acid ajar, aser iba ya temang anema alitsü atema kanga junger. Oleic acid ya ajanga zübo aser […]

Tanurtem tebok aoba (Diarrhea) anepaluyim

Tatsük mongpu aser tzünglu aruba mongpu nung arishi küm 5 ser tekübokpur tanurtem tebok aoba (diarrhea) tashidak kanga bulur, aser ibaji kanga junga anepalu mesüra taküma samar. Iba wara agi atongba temaitsü rongnung- chi manangtsü, temang metatsü, tebok angotsü, saktsünütsü, scü nung alok-metsü mesüra azü densema aotsü. Diarrhea anepaluyim kar: 1) Iba tashidak nokdangtsü atema […]

Asentzü sendokba ajanga tajangzük kar

Asen temang nungi asentzü sendokba ajanga temang temperature azüoker. “Asentzü asenba tongti nükjidongji asen temang mokonga kümdaktsütsü atema lir.” Asentzü indang ‘glands’ ajanga teküp nungi asentzü adokdaktsür, aser ibaji ajanga asen temang telung nung temperature ajema kümdaktsüba nung yarir. 1. Asentzü sendokba ajanga zübo/tarak aneptsür. Teküp nung ‘eccrine sweat glands’ million aika lir, aser iba […]

DDT arakba ajanga teyari agütsüba aser tanidaktsütem

Nagaland nung küm shia ramen agi aika shiranger aser iba ya nokdangtsü asoshi National Vector Borne Disease Control Program (NVBDCP) puri DDT mozü arakba sentong ya preventive measures rongnung ajak dang nungi tajungtiba lir. Taküma DDT mozü arakba sentong agiogo. Kümtem tsüngda nung nüburtemi parnok kidang DDT mozü merakdaktsünüba reprangtetogo aser ajidang masü technical guideline […]

Süngshi achiba ajanga temolungjang nung teyari agütsür

Temo tali aketba chiyongtsütem ajanga temang nung timtem agütsübatem süngshi ajanga tajemba kümdaktsütsü akok aser aji dang masü temang nung temo rizünga ayuba meilongi kümdaktsür, koba ajanga temolungjanga nung timtem agütsüba nungi kümzüker, ta scientist temi ngutetogo. Bushisüngdangertemi temo aika aketba chiyongtsütem den külemi süngshi aketba chiyongtsütem koya nem hopta 12 tashi agüja chidaktsü. Hopta […]