Olive Totzü Tajangzük

1. Olive totzü ya olive süngdong nung atangba süngjang nungi agizükba totzü lir. Iba totzü nung omega-6 aser omega-3 fatty acids den Vitamins E aser K. lir. Olive totzü nung aliba temo aketba acid shilem 73 dang oleic acid ajar, aser iba ya temang anema alitsü atema kanga junger. Oleic acid ya ajanga zübo aser […]

Tanurtem tebok aoba (Diarrhea) anepaluyim

Tatsük mongpu aser tzünglu aruba mongpu nung arishi küm 5 ser tekübokpur tanurtem tebok aoba (diarrhea) tashidak kanga bulur, aser ibaji kanga junga anepalu mesüra taküma samar. Iba wara agi atongba temaitsü rongnung- chi manangtsü, temang metatsü, tebok angotsü, saktsünütsü, scü nung alok-metsü mesüra azü densema aotsü. Diarrhea anepaluyim kar: 1) Iba tashidak nokdangtsü atema […]

Asentzü sendokba ajanga tajangzük kar

Asen temang nungi asentzü sendokba ajanga temang temperature azüoker. “Asentzü asenba tongti nükjidongji asen temang mokonga kümdaktsütsü atema lir.” Asentzü indang ‘glands’ ajanga teküp nungi asentzü adokdaktsür, aser ibaji ajanga asen temang telung nung temperature ajema kümdaktsüba nung yarir. 1. Asentzü sendokba ajanga zübo/tarak aneptsür. Teküp nung ‘eccrine sweat glands’ million aika lir, aser iba […]

DDT arakba ajanga teyari agütsüba aser tanidaktsütem

Nagaland nung küm shia ramen agi aika shiranger aser iba ya nokdangtsü asoshi National Vector Borne Disease Control Program (NVBDCP) puri DDT mozü arakba sentong ya preventive measures rongnung ajak dang nungi tajungtiba lir. Taküma DDT mozü arakba sentong agiogo. Kümtem tsüngda nung nüburtemi parnok kidang DDT mozü merakdaktsünüba reprangtetogo aser ajidang masü technical guideline […]

Süngshi achiba ajanga temolungjang nung teyari agütsür

Temo tali aketba chiyongtsütem ajanga temang nung timtem agütsübatem süngshi ajanga tajemba kümdaktsütsü akok aser aji dang masü temang nung temo rizünga ayuba meilongi kümdaktsür, koba ajanga temolungjanga nung timtem agütsüba nungi kümzüker, ta scientist temi ngutetogo. Bushisüngdangertemi temo aika aketba chiyongtsütem den külemi süngshi aketba chiyongtsütem koya nem hopta 12 tashi agüja chidaktsü. Hopta […]

Avocado achiba ajanga temang seret tajemba kümdaktsür

Avocado achiba ajanga temang seret, body mass index (BMI) aser tepok tilaba (waist circumference) kümdaktsüba nung teyari agütsütsü, ta bushisüngdangertemi ngutetba metetdaktsü. Iba tebushitetba ya ‘Internal Medicine Review’ ‘journal’ nung adoktsü. Iba ajanga ashiba agi, Avocado achirtem temang seret tali akümtsü shilem 33 agi tajemba lir aser avocado machirtem den medemdangra parnok dang nungi avocado […]

Tepo mesüngdaktsütsü inyakyim 5

2015 küm America nunger kisüngi tepo mesüngdaktsüba dak sendakba nung sen dollar billion 11 dak tali intok. Iba den külemi sen billion dollar 1.4 kidang tepo mesüngdaktsütsü atema lijaliyong asüdang intok. Tepo mesünga kümdaktsütsü asoshi oset tapu aika lir. Ajisüaka oset aika nung chemical dena aliba agi nüburtemi kanga ashishir. Anungji tepo nung takoksa malui […]

Metsü ajema achiba ajanga BP tajemba mekümdaktsür

New Delhi, April 26 (Agencies): Metsü ajema achiba ajanga Blood Pressure (BP) majemdaktsür mesüra nisung ka ‘hypertension’ nungi kümzüka mayor, ta bushisüngdang tasen ka ajanga ngutetogo. “Onoki ‘sodium’ ajema aliba chiyongtsü achiba ajanga BP ajemdaktsüba nung teyari agütsüba temaitsü kecha mangu,” ta Boston University School of Medicine nung Associate Professor of Medicine, Lynn Moore-i ashi. […]

Temang seret tali kümdaktsüba ajanga cancer 13 tashi adokdaktsür

Bushisüngdang tasen ka ajanga ngutetba agi, temang seret tali kümdaktsüba ajanga, ‘pancreas’ aser ‘esophagus’ cancer dena tanga cancer tapu 13 tashi adokdaktsür, kechiyong temo ‘cell’ tem ajanga temang nung cancer cell ainba nokdangba inyakyim nung timtem agütsür. Temang nung temo tali aliba ajanga temo cell temi ‘hormones’ aser ‘proteins’ adokdaktsür, ta United Kingdom’s Imperial College-i […]

Anogoshia ghonda kaka asemba ajanga arishi atsülangtsütsü akok

Taoba mapang bushisüngdang ka ajanga ngutetba agi, asemba ya exercise tajung rongnung ka lir, ta asatetogo, kechiyong iba ajanga temolungjang tashidak, cancer, blood pressure ajemdaktsür aser temang seret tajemba kümdaktsür. Tawa bushisüngdang tasen ka ajanga ngutetba agi, teti asema aliba nisung, masemer dang nungi küm 3 agi talangba arishia alir. Tanga tongutetba balala asadanga exercise […]