Oshi kaji arok meyong lir, aser iba ya taküm aliba tongshi ka mesüka lir

– R.Imkong Lkr, 4th Mile, Diphupar: Dimapur. Oshi kaji lokdi ka meyong lir, saka ibai nisung kati puratetba “o” oshi ka masü, aser ibai akhi lipok oshi ka masü, aser ibai akhi lipok mapang nungi jembia amshia belentepa aruba süngzü “rope” ka mesüka lir, koba ajanga nisung o nisung na tsüngda nung sentaktepa kümdaktsür aser […]

Pungmang ajasa

–  Temjentenzük, Kohima. (Taoba adok nungi…) Yongla, Tsüngrem metetba kibong nungi aruba tebur tajung aiür ka liasü. Yimya awashi metet meteter aser banglabanglema aliba aiür ka masü. Tejak tesangwa aser ajak den tejembinü aiür ka. La tar feet pongu sür inch terok, sentsü temesüng soro tajung ka liasü. La nükjang ilara masü, tenükküm temelem, nüksemo […]

Pungmang ajasa

–  Temjentenzük, Kohima. “Nai shitakba ni doktsür onür süra, ne zü kü dak tanglokjang”, ta shia la temulung kanga raksa. Lai pa dak azüiter imlibilema nai ni tedoktsü ta mepishia ajebdang la tenük meremmerema küma wakadok. Lai pa nem ajak agütsü. Paia la nem ajak agütsü. Tena tsüngda nung menungra bilemtetsüsa tatalokba aika liasü. Iba […]

Iba lima nung tebilemtsü khurettem-III

– R. Imkong Lkr, 4th Mile, Diphupar. Iba lima nung tebilemtsü khuret-tem rongnung tapu “part” kaji nisunger yimya libaliro ya tesüngmangtsüka lir. Akhi taoba mapang nung libaliro o tanü-asüng “21st Century” aso metsürka buba libaliro na ya tetsüngda talangkasa itta lir, kechiyong taoba pututem mapang nungbo teburtemi “langtem” “covering” temersa tasena mapa tapu ajak inyaka […]

Ano asenok Aortem osang tajung ken kaket agi mangmangtepdaki

–  I. Meren Lemtur, Tzüdikong. Asen Aortem ken kaket tasen adoka tan atok ya agi asemben pezüben puba adoker asütsü südi. Ken tetezü aser ratet balala ken kaket yanglushi shia committee nung shirnok lidir item pei yimer osü aser ratet balala yanglushia adoker, aser küm ishika iba kensü aser tetezü tu toushiteba tera angazüka denshia […]

Sorkar melenshijen melenshiba ajanga asen lima sensak adener

~L. Kika  Pongener.  Asen Naga lima nung 1960’s nungi tenzüka general election agia, sorkar balalai melentepa yimsüsüa aruba term ajak rongnung takoksatibaji tang sorkar term ya asütsü sudi. Kechiba süra iba term nung ya Chief Minister anaben asemben tashi melentepa yimsüsüa arur, party tenüngbo kasa dang, saka telok telok telung dener, lenir balala sülen anidaka […]

2017 MDFA : Tetsüng bolo asaya toktep – Lisopur ola-III

– N.M. Jamir, Advocate, Chairman, Nagaland Indigenous People’s Forum. Indian Olympic Football Team mezüng Captain Dr. T.Ao ( Dr. Talimeren Changki nunger) Ao lisopur nungi adok. Pa Guwahati yimti nung Cotton College nung Intermediate Science azüngdang nüngtugu Football Club MAHARANA CLUB nungi tetsüng bolo (football) asayaa liasü aser iba sülen pa temaba kaketshisatsü Calcutta nung […]

Asen lima merüktettsü asoshi raradi

– S. Toshi, Unity Village, Dimapur. Langpangkong Kaketshir Mongdang (LKM) Clean Election Campaign Committee (CECC) ajanga Naga nunger temenen tera nungi anitettsü asoshi clean election tenzük, ibaji Tsüngremi shisatsü tulu agütsüogo ya tesüngmangtsü mapa ta nübur aikati bilemer. Tila ka dang amai tenzük saka Naga nunger ajaki ya junger ta agizüker, iba wadang nung Langpangkong […]

Sobaliba ya onsara tongtipang

– Er. C. Kazükaba Jamir Naga United Village , Dimapur. 1. Pei Mapa Angateta Inyakba (Ni züluba sobaliba mongchen kaket tapu-2 nungi agiteta adoktsür) Meimchir ajak ita, anogo aser mapang balala nung alimai aru. Mongpu balala den tetsü balala nungi jakzükba agi nisung shia tekolok shisatsü, tangatetba, nükjidong, tebilemba, yimya yimpong, jembishinü, inyaksangshi aser jakla […]

Teintet Rogo

– T. Yanger. Ozüküm, Mongsenyimti Village. (2017). 1. Tsüngremi meimchir kaji nükjidong tulu nung yanglu Tsüngküm mongpu melentepba den sako Oda meimchir takümtema Pa sentong nung dang lidaktsür Saka ya ajakji arishirtemi dang tejangja ngutet Tanüa Obou, Otsü nungertem anogo temoatsüba sang Kinüwa tetsü mama yonga tanur nungi Tainlong, Tebenjem, Atura aser tashika mapang tashi. 2. […]