“English nung North aser South ya Ao o nung kechi amshitsü?”

 ~ Y. Imti Tzüdir, Nuton Bosti, Dimapur. Ni school azüngdang class nung Tesayuri “North” dang “Anüdoklentip” aser “South” dang “Anüolentip” ta ajar ta sayu. Saka tanü asüng angazükba agi aikati North-ji anüolentip aser South-ji anüdoklentip ta ashir. Ibaji jangjatsü atema ni Ao Osep (Dictionary) kar nung zülua aliba yamai shinür. Ao Naga Dictionary Rev. Dr. […]

Yi ajemba ajanga

 ~ Wt. N. Awala, Yimyu. Alima nung kechisarena ajak madak tematiba jenjang nung meimchir ya teyangluri tiatsüogo. Aser iba tobur tajung lima nung jangratema tasoshia pela-a alitsü kodaka tepelatsü atangji asenoki teyanglur dang kangasa pelatsüla aser pa tenüng asangtsü tetemsü. Shibai teyanglur akhümtsübuba nung pei temang apayua alir, pa takümji alima nung tasoshia jangratema pela-a […]

Oshi ya onsara tongtipang – Osemlok

–  T. Meren Paul, Kohima. August 15, 2017, Tir Yimyim osang Kaküt Olemsabang nung (Ao Milen nung-a adoker alitsü) Er. C. Kazükaba Jamir ajanga asenoki jembiba asen oshi nung temelenshitsü aser medongshia amshitsü zülubatu junger ta züngogo. Asen Ao Oshi aikadi sensaker a ta jembir aji oda asen sobaliba aser maparen nung makaba aser mamshiba […]

Telangzüba

– S. T. Yapang. Lkr. Kohima. Tir Yimyim August 20, 2017 tapak pezü Olemsabang nung T. Nükshi Yaden, Tuli ajanga asüngdanga alibatem kü tangatetba yari lemsateper. General election timi agiba ajanga asen Aor sobaliba aser linük temzüng den tsükteptsüsa kecha mali, saka asenokia teinyaktsü aika lir, itemji tsünglanglen tera rasa angutsü. Asen Aori Democracy den […]

S.T. Yapang dangi tangatetnüba kar asüngdanger

– T. Nükshi Yaden, Tuli. Tulur, na ama tashitemeteter kati nübur atema linük temzüng tsütsü nungi koba terajemtsü aika mapang aiben indoka rajemtsüogo kanga pelar. Saka ano külenbo asenok Naga nunger asoshi rajemtsü kar ali ama bilemer. Aji oda asenok customary amshia inyakba nung linük temzüng-ia nunga ta meshitettsüsa teinyaktsü aika lir ta bilemer. Nai-a […]

Tetsür jenjang jagi alima kechi tia nung ali sayur (Women’s status is indication for Nation)

– Mrs. Meyisongla, Retd. Deputy Director (Nursing), Nagaland, Kohima. Iba ocet ya asen lennir P.V. Narashimha Rao, Prime Minister of Indiai tetsür conference ka nung jembiba o Nagaland Times March 15, 1994 nung adokba tongmelang agi asen Ao oshi nung meyipzüka adoktsür, kechiba süra English o mezüngteter aika atema ibai tajangzük asütsü ta bilemer. Naga lima […]

Tanü asen Ao kin koleni aor ?

–  R. C. TOCY AO, Kevijaü, Dimapur. 1. Asen Ao kin Lidenlika aser Lijen ajak asenok tia maka O zülu maka pangpilen nung tang angazüktepa jempia aror. Oboula nungeri asen tampu, asen aka, aseni ajung, aseni alep, aseni akok, kenshi oshijia asen ta tang teimba shia aru. Asen oboula tangari leper aoba, makamait aneti aoba, […]

Lisopur Ola (Indigenous Voice)

– N.M.Jamir, Advocate, Chairman, Nagaland Indigenous People’s Forum. Nagaland ya India sorkar kübok December 1, 1963 anogo nung State ka küma züngok.Nagaland State ya yimten tenangzüktetba küli 16 Points Agreement ajanga State aküm. 16 Points ya Naga lisopur kintem nungi tongti lenir temi shisa opang lemsatepa pangjemteper renem aser iba 16 Points terenemba Mokokchung nung […]

Tsük Lu aser Tsüknü

– Ms. Rongsennungla Imchen, Dy. PD, ATMA, Mokokchung Courtesy:ATMA, Mokokchung. Gundhi bug ta ajaba mesen ya asen tsüklu ayimer atema kanga takoksa tulu bener arutsüba mesen ka lir. Asen lima tekonglu nung June ita tsük adokli/adokba mapang tsüklu nung iba mesen adoktsü tenzüker aser July-August ita kodang tsük amentsü tenzüker, idangji iba mesen teimba/temaba züiner […]

Tanü Naga lima tia

-T. Tsükjem Jamir, Senso Missionary, Longsa Baptist Church, Camp Dimapur. J.P. Millsi ashir, “Naga nungerji ochishir kin” ta asenok ajak tejak tentettsüsa züluja lir. Aji oda tanü asenokji ochishir semchirtemji lir. Saka tanü koda tesasatsü kaji ochiji yimdong nung laoa lir aser asenok shingaia hau ta malii ochi dakji asen tetsüng agi ajemshir. Nagaland ji […]