Asenoki Shishilemba Ashitsüla

– S. T. Yapang. Lkr. Kohima. Tanü lima ya chiyungtsü aser osettsüset alitsü tebilemtsü masü, saka aseni yangluba, tsünütetba ayoktsü asoshi tebilemtsü aliba lima ka lir. Küm ishika tejaklen nungi tenzüka asen Ao lima tesem aika nung paar (Weekly) bazaar lapokyonga odaki, ano timba dang aotsü nükla nung angur. Item rongnung Changtongya Town nung lapokba […]

Tsüngrem aser Tamangertem

– K. Imliyanger Jamir, Erali bill, Dimapur. Nükpokeri tobur tajung Tsüngremi yanglubatem mangu ama, tanela tenük tapok tamangeri Yisu alima tesangwa memetet. Nükpoker jagi metetsümonga aibelen masür. Kechiaser parnoki tajunga mangur aser tamajunga mangur. Saka tanela nung tenük tapok tamangeribo tajung aser tamajung ajak angu nung parnoki metetsümonga aibelener. Tenük tapok tamanger jagi ashir, iba lima […]

Tamentakdak kimong toktsü nungji asen kin timtem manener

– Imnaonen Longkümer, Chumukedima, Dimapur. Naia koma bilemer ? Tanü asen Ao kin koba tia nung alir tsüraburi shina yutsüba ataloker. Shiti agi Mesü akümtsü, Mesü agi shiti akümtsü. Nenok lanur putu rongsen akaba tsütsü, kaket azüngba tsütsü tebang medem (tebang o tok alitsü). Ana kasa ati ta jembiba putu nenoki ajurutsü. Iba mapangji ka […]

Laishiba azüngdang metetjema alitsü nüngdak kar lemsateper:

– L. Ngangshi Jamir, Mokokchung Village. Asenok Ao Laishiba tongtipangsa Edition tejenba nung tekong karbo teraa aibelenasa meyipa lir. Tekong kar tuteta sayur. 1. Mtt 10: 38 ‘Aser shibai pei kangki apur ku sülen manidaker pa Ni atema tetemsü masü’. Tasenba nung: ‘ Shibai pei kangki mapui kü sülen anitaker, pa Ni atema tetemsü masü’ […]

Nagaland aser Assam Angh miim tebilemba temai adok asü?

~ Lima Jamir,  Senior Citizen, Dimapur. Mapang ka nisung shingaia memeteti aliba PB Acharya Angh menden atema shimdang, pa den anasatepa aliba nisungtema kanga aoksa, aser tang pa aibelena inyaksangshiba ajanga North East Region nung kanga nüngtugu kümogo. Olulu kar angashiba agi North East Region nung pa küm 40 tema RSS ‘missionary’ inyaka aru, aser […]

Kü süngyanglu

~ Dr Imnakala, Dimapur. Kü süngyanglu agi mapang kopika teyanglur Tsüngrem den melongjemteti lia aru ta bilemteta kü süngyanglu kechisa ta bushitsü ibai mapang tajung kechiaser asen Aoertem taküm 2015 küm omenji ‘Tsüngrem o dangi meyipdi’ ta kija, kibong ajak tayongzükba nung shilem agitsü asoshi laishiba asen ket nung amer Tsüngrem nem tenüngsang tulu agüja […]

Kibong Ketdangsütsü Ajungba Tetsü

~ N. Imo Longkümer. Kibong atema meranga inyaka rongsen bena arutsü shilem tulutibaji tebur mapa. Saka iba ketdangsütsübaji tetsü kaji lir. Kechiaser iba atema teburi tetsürji agir. Tetsü kaji kibong nung Home Minister ta züngshir. Laji kinungbu korang lir. Kibong nung atalokba korang ajakji kinungbui asemer. Anungji kibong rongsen timi ketdangsübaji tetsü ji lir. Tanü […]

Ken ya ajaki metentetyonga tetezübo ajaki meimer asü

~ Talitemjen Imchen Lanuwa nungi ola tulu asüji benjongbentsü, lepkhu mapang aser teloktesen nung ken kanga tena aru. Saka medemertem jagi sp. (soprano) nungsa tendaktsü. Ni tanga olalem (part) temjia kanga tendangnüa bilem, saka parnoki iba imlibilemji kü nem magütsü. Tana kü kisüngi ken ka tenzüka aten nung, jangraba ama tanüngba olalem asemji inoksemerang ken […]

Sorkar dak dang memetaloki pei sasa meranga inyaktsüla

~ L. Kika Pongener, Aoyimküm, Dimapur. Autorickshaw driver kati anogo ka nung sen noklang 700-800 junga aazüker aser iba nung jagi totzü inoker sen Rs.600/-bo tajemba agi anüngtsü, sürabangla ita nungbo Deobar anogo pezü intoker (26X600=Rs.15,60/-) angutsü. Ano ibaji dang masü jila tulu nung joko tanu asüng office mapa ajak nung teka agi züluba mesüra […]

1 54 55 56