NPF & Congress otsü

Nagaland nung taoba küm pezü tsüngda NPF purtem rongnung meputep adokpet adoka mepetmesü adokba ya parnok asoshi dang masü saka Naga nunger ajak atema takoksa lir. Atangji, NPF telok yabo tainbo masü küm ter pezü tain yimten telok ka dang lir. Iba telok ya ajungbenaka 2003 küm Nagaland Peoples’ Council (NPC) den Indian National Congress […]

Election timi agitsü imlar

Nagaland nung ajaki aginübaji election timi aginür. Iba jagi arogo aser lokti balalai election nung tai memenai timi shilem agitsü asoshi maneni jembia arudagi. Atangji, election timi agitsü jembiba ya election-i aiertem asoshisa tajungba, kechiyong sen meindoki electioni aitsü aser adokra pei asoshi kecha mebilemi jangratema pei lima aser nübortem tenzüktsü. Ano, nübortema pei temeten […]

Yimsüsürtem anisüngzük maka

United States nung taoba tirtem rongnung tang taküm alir parnok pongo longjemer tawa America nung yipru tesashi agi kiojen raksatsür timtema alirtem yaritsü atema senotsü bushiba kenten sentong ka taoba honibar nü ayongzüka akaba jagi, asenok nema shisatsü tajung ka agütsüogo. Menoknok, tzümetsüng aser yipru mopong amala alima lendong tulu agi nisungtem talidaka makatsüsa kiojen […]

Teimla kabo sayur !

Naga yimten nüchiso bushir telok NNC aser NSCN teloktem ajak agi telok trok longjemba telok Naga Nattional Political Groups ajurutsü atema India government tenüng nung Naga nungertem den Naga yimten onük jembir R.N.Ravi tanü Dimapur aruba yagi Naga yimten tebilemtsü latettsü asoshi mapang anasabai arur südi ta angatetter. Atangji, kasa Naga yimten tebilemtsü latettsü atema […]

Temulung süa aliba

Alima nung pelapelaa temulung süa alitsübaji nisung ajak atema kanga tongtibang lir. Aji oda, alima nung temulung süa pelapelaa malirtemi alimai arua malang aser tasoa meshizük ta kanga nemjema jembir. Aji shitak lir, kechiyong alima nung kangshia aser jashiseta alitsü atema asenok meyok saka Tsüngrem tenüng sanga Pai moatsüba agi tenük sünger asenok pelatepa alitsü […]

Election masü Solution

Nagaland nung ano election agitsü mapang ka tonga arudagi. Ibai nübortem asoshi ano khen yimten nung shilem agitsü maongka anguba mapang tajung ka asütsüla, anungji yongyaseta renemtsüla. Election agiba ajanga yimsüsürtemjiang nübortem tenzükertem aser nübortemjiang yimsüsürtem madak kibur ta jangjar, kechiyong teshimtetsang dang nungibo teshimertemji tashi tuluba. Iba jagiang election agia government akümba dang democracy […]

Nütsüng renloktsü nüngdaker

Alima nung kin ka wazüka ayutsü asoshi ali aser nütsüng nüngdaker. Ali tuluka mekazüka liaka nütsüng melira kenlirbo tangar meyong akümtsü. Ano, nütsüng aika liaka ali mekara timtem tulu ajurutsü. Iba amaji tanü alima aika nung lisopurtem nütsüng merenlokba agi bendangertem nem amoksepdaktsüba lima aika lir. Item limatem rongnung France lima ya ka asütsü. Iba […]

Ita sen agizükba industry !

Tanübo mapang talangka temulungjang nung Nagaland state government ya kechi (?) ta shisadanga bilemdangdang, Nagaland nung state government ya tanga kecha masü saka ita sen agizükba industry-ang ka mesük ta angatetogo. Ano, ken bilemtsübo Nagaland state ya ita sen aser mapa meinyaki aluzüka agiba sen aongba süngdongang ka mesük. Ibayongji, lenmang mejungaka kecha masü, mozü […]

Pei o agi pei metentsü

Yisui asenok dang amajok o mashi-mashi mejembitsü asoshi ashiba tetsübutsü aser tekümdangtsü o Laishiba nung asenok ajaki angatettsüsa shia lir. Ajisüaka, asenoki aiben iba ama tekümdangtsü o ji tenoktenoka mangar aser magir. Mathi 12: 36 nung ashir, ” … nisungi kechi amajok o sa jembidir, iba o indangji obendangba anogo nung peisasa langzütsü.”  Item amajok […]

Survival Dimapur tenzüktsüla

Taoba ita Dimapur nung IBIs ta ajar dena tsümartemi Naga nunger kibong ka merenshiba aser tebu o jabaso dak teka sangshiba lendong atalokba sülen Dimapur tensa mejungi akümtsü südi, Naga nunger lokti tentettemi iba ken o ya odangbo metoktsütsü südi ta bilema liasü, saka kecha matalok ama dang tan-a süidaktsüogo. Tang-a temeim aketba aser tangar […]