Tongpang nung nokdaktsüba nübo aser anüng, ali aser tzüyim nung raratsüba tayimtsü, rong aser raraba hadir akaba nung Russia o Ukraine na medemdangteptsüla masü, anüng o ali na, Russia noklangben agia tashi taitba saka Ukraine tir Wb.Volodymyr Zelensky-i anir Ukraine nunger tetsür teburtem tongpang nung tasü itta nokdakbaji asenok asoshia tayongzükba tuluka asütsü. Russia-i parnok […]
Taküm küm tsüngküm mapang aruba yabo balaka metetmeteta mekongzüka oa asüker. Atangji, akhidanga tang ama tsüngküm mapang nunga kenü ananübo tsünglu arur aser temekongba akümer, saka taküm küm amaibo hopta dak tali tsünglu arubabo mebilemtetter. Joko, hopta süia tsüngsang majunger asünungji, Nagaland tesem aika nung rüjep alaba agi mapaa meinyaktet kümogo. Iba jagi maparen aika […]
Yaküm 2021 küm tatembanglen India tatar hoho anaprongla nung election nung vote enoktsütsü pur tenüng züluokba electoral roll o Aadhaar card na sendakteptsü telemtetba agiba yagi, asenok Nagaland nung alirtem dang masü saka India nung vote agütsütsü pur tenüng electoral roll nung züluoka alirtem aika ageintsüsa adoktsü, anungji vote agütsütsü pur ishika dang akümtsü. Atangji, […]
Joko alima nung menatepa aoba tashidak tasen tasen poktetba ya yimya ka ama küma odagi, anungji mapa inyaktsü atema asen alidak tashidak kenyongi mali sama atara, mapa inyaktsüba mapang tajungbo,joko, kodanga marutsüa akok. Ibayongji, alima tensa mapang aser yimya mopong akhi yimya ama masü saka kenyongi balaka melenshiba agi asenok meimchir inyakyim aser libalirua kenyongi […]
Tang Nagaland nung Mon district kübok Oting nung atalokba lendong yagi India sepaitemi tai maketba zü tokshiba anema nokdaktsüsa alima ajak longjemdaktsüogo. Nisung dak temulung malem kisüng bilemba agi khaseta yutsütsüsa linük nung ozüng lateta aliba indang ya tangsa tejangjaba aser tesashiba jembir, iba jagi alima tsüngdanga India tejak metenteti kümdagi. Atangji, Armed Forces Special […]
India yimten nüchiso asoshi mapang talangka raraa aru, idangji taküma aika lalu, saka kodang Mahatma Gandhi lenisüba nung British nunger jilu ajizüka agiba süoshitem magitsü telemtetba agi, pa dena temesüng nisung jilu ajizüka asemba tula, longpant aser tsüngsem ajak semzüka toktsür India nunger süoshi dhoti aser jabel dang asemtsü tenzük. Iba mapang India nungertemi pi […]
Yaküm küm ajungbena alima ajaklen Covid-19 tashidak wara kanga sashia poktetyonga aoba ajanga tanga tashidak lendong ajak amadoker, Covid-19 tashidak anema government aser lokti tentettemi dang masü saka arogoi dena nübo, rongsen aser tashi ajak tenla agüja inyakogo. Atangji, alima wara tesashi aser tasen poktet nungji alima ajaklen nübortem tesama aser takoksa tia kanga ajuruogo, […]
Shitakba agibo, tanü tashi alima nung ya Naga nunger ta asüba kin ya kin chanu tapu kwiar mejangjatetter, saka iba onükji yutsür, tang Naga nunger yimten nüjiso bushir teloktem rongnung telemsa adokpet adoka telok balala razüka aoba yagi alima tsüngdang taaktsüka kümogo. Shidi asü nungbo, tangbo linük nüchiso bushirtem ajak India den yimjung nung alir […]
Joko, asen limai Yisu Khrista temeim osang tajung arua tonger 2022 küm, küm 150 ajungba Sesquicentennial benjongmong amongtsü. Atangji, taoba küm ajak dang nungi 2022 küm yasa asenok Yisu Khrista dak amangertem asoshi tepelatiba aser tongtibangtiba küm asütsü. Asenoki junga mamangtetter dang ashi, küm 150 jakdang Tsüngremi asenok nem moatsüba Molungkimong lushi nung Tsüngrem tenyar […]
Yakanü linük ajunga den külemi Nagaland nunga ‘National Education Day’ mong sentong yanglua amongba ajanga school education nung nüngdakba temelenshi yakta mapa küma bener arutsü imlar. Iba sentong nung tanganütsübo maket saka ochi o ka School Education department nung Additional Director Razouseyi-i metetdaktsübaji, ” Nagaland nung azüngtsü aser zülutsü metetba nisung noklang nung shilem tir […]