Metsümeshidak

Akhidang nungi India ajaklen merükmejua alitsü asoshi sorkari sentong balala yanglua inyaka aruaka, ano tang BJP teloki aniba sorkar arur külen balaka nübortem ajungmesoa inyakba angur. Atangji, alima tashitemetet tsütsü India kanga renlokogo, iba jagi anüng petinu tashi tangar tashitemetetter kintem den toktepa India nunger meyong satellite yoka lir. Ajisüaka, aluagi ali nung timtem kaji […]

Tepela kibong

July 11 nü “World Population Day” amongba anogo nungi tenzüka July 24 tashi alima nung nütsüng talila merenlokdaktsüi kibong shia nung pei tashi yari tanur soa anepalutsü tangatetba agüja mongdagi. Kibong shia nung tanur aika masotsü asoshi ajungshia tangatetba agütsüba nükjidong ya tanur asoba agi tebilemtsü mekümi tepela kibong ka küma jangratema lidaktsütsü nükjidong lir. […]

Mapa inyakba kolok

Tsüraburtemi teti pei chinurtem indang jembidang, parnok jagi lesson akoker asü makoker aser tashi angar asü manger ta jembiteper. Aji oda, alima nung tsürabur ajaki lesson akokba aser tashi angaba chirnur aginür. Ibayongji, tsüraburtemi tanurtem dang tashi angatsü aser lesson meranga bushitsü indang ajangajanga sayur. Aji oda, kodang tanurtemi lesson mekoklir aser tashi mangalir tsüraburtemi […]

Lisopurtemi züsentetba

Dimapur nung lisopurtemi züsentetba aonsutsütem junga meyoktettsüsa tsümartemi ashioktsüba aser nokdangba nung tansür, tang Dimapur nung lisopurtemi tesem balala nungi bener aruba aonsutsütem ayoktsü asoshi tesem ka lapokbaji Naga nunger rongsen bushiba lenmang nung temelenshi tuluka adoker asütsü. Naga nungertem ya shishilembaba kin masü aluyimer kin dang liasü. Ibayongji, Naga nungertemi tanü tashi parnoki züsentetba […]

Taila tazüngba kuli

Asen lima nung tai aika lir aser item taitem rongnung taila tazüngba kuli (fake certificate) bener sorkar mapa nung inyakba tai daksa lendong aser takoksa tuluba keta lir.  Atangji, shitakba azüngba kuli kaket bener mapai iaka, jungjunga azüngba nisung ka mesüra pai mesüra lai mapa makoktsü. Aji oda, tanü asenoki mapa inyakdak tesem kar nung […]

Tsüngrem tanüla

Asen tanüla ajak agi Kibuba Tsüngrem dang meimtsü Laishibai leplalepshia shia lir. Tetezü asenok meimchir taküm ya asenoki asensasa anguba shi temangba ya kija dangbo masü, saka asenokia manguba tanüla taküm dena lir ta ashir. Ibayongji asen shi temang agidang masü saka asen tanüla agi dena Tsüngrem meimtsü indang Laishibai ashir ta asenoki angateter. Ajisüaka, […]

Arrtsü nung alirtem asoshi

Bendanger den arrtsüsa alirtem anepalutsü asoshi center sorkari 1986 küm nungi tenzüka ‘Border Area Development Programme (BADP)’ ajanga sen talila agütsür terenlok mapa tapu balala inyaka arur. Aji oda, iba kasa sentong ajanga bendanger den arrtsüsa alirtem nüngdakba teyari tajung agüja terenlok mapa inyaktsütsü asoshi ano sentong tapu aika bendenloktsüogo. India nung bendanger den arrtsüsa […]

Ibai ‘Central Rule’ lir !

Taoba mapang Kohima aser Mokokchung town tiyong nung India nunger sepaitemi injang bomb yoka tai maketba nisungtem khasetba, dokan shibanga yur telong nung nisung lia  rongdoktsüba aser anüngdang town nung shishilembaa senzürtem dak prangpong agi atepba aser tetsüng agi metsüa yirutsüba ama lendong atalokra, ibaji Nagaland ya “disturbed area” asüba agi ataloker ta metettsüla. June […]

Khuret Belendokba

Naga yimten tebilemtsü reprangtsü asoshi Nagaland tatartem nungi shimtetba “Parliamentary Working Committee” senden yakanü Kohima nung amendang taoba küm roker dak tema Naga yimten tebilemtsü ken o melatetteti aruba ken o tekaratiba nung latetjang ta ashitsü asoshi ato kilonser Narendra Modi ajurui telok ka aotsü lemtetbaji shitak amai saka tenüng agia oshilu ka ashir aor […]

Gari nungi mokozü

Naia kenbo nü jakdang aoba gari nungi adokba mokozü agi na kecha mengui akümtsüsa ajurur dang majurudang ? Mesüra nai kenbo gari kar nungi mokozü adokba agi temeket nung alirtem teni-tebang nembangba ngur mangu ? Mesüra nai aniba aser na amenba gari nungi mokozü adokba ajanga nü sülen arur garitem tonga marutet anena ataba meteter […]