Shitakba bilemdangdi süra Nagaland nung yi tongpang ya arogo nunger tongpang masü saka Khristan pur kija taküm shia tongpang lir. Ajisüaka, aiben asenoki iba tongpang nung tamakok reprangtet dang arogo nunger tongpang amai bilema NBCC aser ABAM aitsür. Külenbo, ajia shitak kechiaser ABAM-i tongti shilem agia NBCC tenüng nung state government den jembia Nagaland nung […]
Nagaland nung tsümartem paikaya aliba ya asenok mapa inyaktsürtem lir. Parnok teimbaka kiojen yangluba mapa nung inyaker, kar alu mapa nung, kar shishilembartem aser kar Dimapur nung autorickshaw aser taxi gari anishirtem lir. Parnok ajak ya anogo shia anepdang nungi nikongdang tashi kanga meranga inyaker aser asenok ket nung akaba sen ajak parnok nem agütsür. […]
Tsüngrem yimli nung uluba o alima yimli nung uluba na tetsüngdaji tuluka lir. Alima yimli nungbo shibai tangar nem tenzükdaktsür pa ulur saka Tsüngrem yimli nungbo shibai tangar tenzüker paji tuluba asür. Tetezü Tsüngrem yimli nung uluba o alima yimli nung uluba na asadangtsübaji yimya kenyongi balala lir. Asenok alima yimli aser loktiliba nungbo takar, […]
September 02,2017 aonung Kohima aser Wokha na tsüngda Chiechama nung nisung anati taxi anishir ka tepseta yutsüba tatalokba otsü ya asenok ajak asoshi taoksatsü, tetsübutsü aser tesasatsü otsü ka lir. Nisung tepseter anapronglaji Naga nunger linük tenzükertem liasü aser nisung tepsetba kuliji taxi gariji aginüba agi liasü. Iba tatalokba ajanga Naga nunger ajak atema kanga […]
Election mapang shilem agir tongtibangtiba telok ana lir, kaji candidate aser kaji voter-tem. Item telok anapronglai election nung timi shilem agitsü mulungtet nung dang election merüka agitettsü. Taoba alima aso 20 buba tatemlen Nagaland nung nübortemi ayimtenba olaji yi aser drugs anema liasü aser tang alima aso 21 buba tetenzüklen ya nübortemi kanga rongdak nüngdaka […]
Yashi linük ajaklen tesayurtem anogo mongogo. Küm shia iba anogomong amongdang, tesayurtemi kaketshirtem tajung kümdaktsünüa bendanga agüja sayuba anogotem bilemteta parnok ajak bushia oagi tenüngsang agütsünüa bilemer. Aji oda, kodangsa tesayurtem anogo arudir, iba anogomong nung kaketreju ajak nung taoba aser tang teinyakdak tesayurtem ajak bilemteta tenüngsang agütsütsübaji tetemsü. Ajisüaka, ano tesayurtem anogo dak aketba […]
Asenok asoshi anema alitsü atema achiajem nung kümdangtsüba ya tanü putu nungsa tongtibangtiba kümogo. Asenoki kanga junga metettsüba kaji asenoki anogo shia bazaar nung alia achiba chiyongtsütem ya mozü agi indaktsüba chiyongtsütem lir. Atangji, aonsutsü, süngjanglijang aser shiururutem dena yakta aientsü aser tulu akümtsü asoshi mozü agütsür, kechiyong alima nung nütsüng züinba ya onsara nungji […]
Rohingya ta ajartem ya Myanmar kübok Rakhine state nung alirtem lir aser parnok ya Islam amangertem lir. Rohingya nunger nütsüng yongsükji 800,000 shi lir aser parnok rongnung lakh 1 shi refugee camp tem nung jenoka lir. Rohingya nungertemi parnok ya Rakhine state nung lisopurtem lir ta ashir saka tangartemi parnok ya Bangladesh nungi aruba Muslim […]
Tenyaba mapa inyaktsüba ya temulung lemtetba nungi adoker. Kodaser asenoki asen mapa ka inyakdaktsütsü atema temulung melemtetba nisung ka tenyatsü ? Tenyaba mapa tetezü kibur ka lir aser pai pa mapa inyakdaktsütsü asoshi kar nem khuret nungloktsür. Aji oda, tenyaba mapa yabo ni inyakdi ta asensasa meshizükba mapa ka masü saka kiburi asen dak temulung […]
Asen lima kanga mejungi kümogo aser tang ya asenoki saksalema nüka melira ano tamajungba akümtsü. Azüi kibur malidang shi mangümer aotsü atar ama aser danüi kibur malidang chibo lapoka chiyonger aotsü atar ama, asenok anüktsü purtemiang asenok meyong tagitarutsü ajak chitsütsü meranger. Joko, mapang talangka yamaji kiburi memeteti auyadena chiajema arunungji, auyatsüji tim mapa inyaker […]