Tanurtem asoshi kaketshisatsü bushitsü lenmang lapoktsütsü ajungshir: Ban

Oslo, July 07 (Agencies): Alima ajunga nung lenirtemi tanurtem asoshi kaketshisatsü bushitsü lenmang sadema lapoktsütsü tajungshiba olen ka United Nations (UN) Secretary General, Ban Ki-moon-i tanü Mongolbar nü metetdaktsüogo.

Tetsür aser tanurtem nem kaketshisatsü temeten agütsütsü asoshi tasüita nokdakla, Nobel Peace Prize agizüker, Pakistan tsür Malala Yousafzai den külemi lungjemer Norway kübok Oslo nung ayonga agiba Oslo Summit on Education for Development sentong nung o jembia shilem agidang Ban-i iba tajungshiba olenji metedakja liasü.

“Tila tanurtemji tarutsü mapang nung terenlok angutsü süngjang lir,” ta shia, tila tanurtem nem kaketshisatsü bushitsü lenmang sadema lapoktsütsüji parnok alima senso tajung ka ka akümtsü asoshi ali junga renemtsür ama lir ta pai ashi.

Tanü ayongba sendenji tangar memenepi aliba Third World aser lendong tsüngdong adoka tensa mejungi aliba linüktem nung alir tila tanurtem nem kaketshisatsü bushitsü lenmang sadema lapoktsütsü asoshi ayongba senden ka liasü.

“Asen indang tarutsü jenjang tajungba kümdaktsütsü atema kaketshisatsü bushitsüji prangpong injang den tajungba lir,” ta Malala-ia tanü sentong nung metetdaktsü.

Lar Pakistan nung tetsür chanutem nem kaketshisatsü bushitsü temeten agütsütsü asoshi tasüita nokdakba yong idakji tentetba Taliban telungpurtemi taoba mapang, 2012 nung Malala ya injang agi kaseta endoktsü merang.

Ajisüaka, Malala-i lendong ajuruba sülen la Britain-i anir oa idakji anepaluba yong la taküm kümzüka liasü.

Yamaji atalokba sülena Malala-i tali tasüitshir tetsürtem nem kaketshisatsü bushitsü temeten agütsütsü asoshi maneni nokdakba ajiteta la nem Nobel Peace Prize agütsüba osang bushitetogo.

Tanurtem nem kakashisatsü agütsütsüren nung nungdakba senotsü tenlatsü densema Ethiopia nung sensaka aliba tia tajungba kümdaktsütsü asoshi idakji tan July ita tatembanglen amentsü ayongba aser taküm September ita UN General Assembly senden na asoshi terenemshiba agia tanü Oslo nung sentongji ayongba osanga jangjaogo.