Temetettsütem miimbanga ayutsü temeden lir

Supreme Court-i Brihostibarnü India sensotemi pei maitsü aser temetettsütem miimbanga ayutsü temeden lir ta oshidang ka agütsüogo aser iba ya tanü linük nung kanga dang tongtipang onük ka lir. Tesüiba küm asem tashi Centre sorkari pei maitsü aser temetettsütem miimbanga ayubatsübaji ‘fundamental right’ ka masü ta jembia aru, saka Brihostibarnü Supreme Court-i oshidang agütsüli, Centre-i ibaji junger ta agizükogo. Iba ajanga India sensotemi pei maitsü aser temetettsütem miimbanga ayutsü temeden lir ta Centre-i angateta arur südi ta bilemer. Ajisüaka, kasa mapang nung iba oshidang ajanga Centre-i Aadhar züngdangba kechisarena ajak nung amshitsü merangba inyakyimbo ano sota mayur. Tesüiba küm ana tsüngda Centre-i inyakyim aika nung aser nüngdak maliba nunga Aadhar züngdangba amshitsü tenzük. Haryana nung birth certificate angutsü atema kinü tanurtem Aadhar nung züluoktsüla. Taküm July ita death certificate agizüktsü atema Aadhar compulsory kümdaktsü. Uttar Pradesh nungbo school tem nung kaketshirtem ajak Aadhar yanglutsü mesüra tajangzük kecha mangutsü ta tetuyuba ka agütsü. Külen, Rajasthan nung pensioner temi Aadhar number magizükba atema beneficiary list nungi parnok tenüng agien. Taküm February ita Centre-isa Parliament nung Finance Bill yimya nung income tax returns atema Aadhar alitsüla ta benoka liasü. Item ajakji inyakaka, nisung aikati Aadhar system aitsür, kechiyong tesüiba ita trok tsüngda website balala nung Aadhar alir nisung meyirjang aika indang temetettsütem yimjak nung metetdaktsü aser iba atema nisungtemi aitsür. Unique Identification Authority of India-ibo parnok indang system ji tim masüba leni mamshitettsü ta ashir, saka Aadhar data temai adokba ajanga sensotem indang miim temetettsütem ajak yimjak nung metetdaktsür aser iba nung lendong keta lir. Brihostibarnü Supreme Court-i oshidang ka agütsüba nung item khuret kar densema tetuyuba kar agütsüogo. SC-i temetettsütem kümzüka ayutsü atema inyakyim takang ka ayutsü aser Aadhar data ji mapa kar atema dang amshitsü tuyuogo. Senso dang nungi temelaba meshiba sülen ang Aadhar data amshitsü atema SC-isa shiogo, Ajisüaka, temetettsütem miimbanga ayutsübaji ‘absolute right’ bo masü aser linük kümzüka ayutsü aser public taginüba atemabo India senso ka ket nung temetettsütem miimbanga ayutsü temeden mali ta SC-isa oshidang agütsüogo. India sorkari sensotem dang Aadhar züngdangba kechi südir süaka agizüktsüla ta tetuyuba agüja, agizükdaktsür aser iba asoshi UIDAI ketdangsertemia parnoki aginüba ama dang inyaka arur. Aadhaar onük atema Supreme Court nung obendanger pungui akümba Bench kati ken o benoka angadangdar, aser Brihostibarnü züngsem tugui akümba SC Bench-i oshidang agütsüba nung ajemdaker parnoki yakta Aadhar atema telemtetba tajung ka agitsü imlar.