Angatettsüla

  ~  T. LIMA TZÜWAR,  UNGMA IMPANG, ARTANG WARD

Temeim asen Aor aser Naga nunger nütsüng nüburtem asen Nagalandji India map nung reprangdangra kanga ilara, yamaji nütsüng yongsüka ishira, saka centre Govt. i asenok meimba yong terenlok asoshi sen croresa crore yokjen yoker, saka aji agi meperi apujen apua arur asünung küm 5 ajungdang sentsüh agi atemer aser sentsüh agi tenzüker asünung tarutsü aliba election nung shir telok agi Govt. bendir benaka sentsüh crore 40 tema nungi tenzüktsü aji tebilemtsü ulura masü no. Ya minister tem dang tai masü asenok nütsüng nübur tena majung pei ajangzüktsü aser pei agitsü dang bilema inyakba agi Nagaland ya majunger südi.
Anungji tang election nungbo election aitsüpur temia süang ketdangpurtemia süang nübu bushia aser sen lema mesenzütsüla aser nütsüng nüburtemia sen memeshitsüla. Kechiyong asen Nagaland ji tangar memenep aser yamai dang ora asen Nagalandji ayatai tia nung alitsü menua mali. Nagaland tila nütsüng yongsüka ishika dang süaka sentsüh sentsüh nung Govt. ka alitsübaji koda taaktsüka, anungji gari alitsü, ki tajung yanglutsü, tzülu alitsü mebilemtsüla. Nagaland lujen aluba ya asenok muro-muro tenük meremtep aliba ajanga lir, anungji asen Aotsür Aortem aser Naga nungertem kanga ajunga bilemdanger asen lima ajungtsü aser melenshitsü asoshi Tsüngrem meteter aser angateter aser ochishir yimsüsür shimdi arungma. Election-i aitsüpur kwi lir ochi agi Tsüngrem akhümtsübua aitsüla, yi aser sen mamshitsüla, tangar taa agütsür nisung nisung asem pezü amokpanger na adoktsü merangbaji Tsüngremi mulungba masü, nisung amokmeren masütsüla, bomb aser pranbong injang mamshitsüla, saka pa/lai shiba mulunger iba nem vote agütsütsü melangma. Asen Nagaland kechi Govt. arudir aruaka sentsüh Govt.-sa asütsü, kechiyong Nagaland ilara nütsüng yongsüka yamaji saka sentsüh sentsüh alitsübasa, Naga nungerji kanga tia maka.
Linük tenzüker telok kwi lir ajakji asen Naga lima meima aliba yong Nagaland kümzüktsü asoshi nokdaker telok lir, aser nüjiso bushir aser India Govt. den ajurutepa jembir, saka kecha mekümteter ta asüba ya asenok majungba ajanga lir ta angatettsüla. India Government bo sen yokjen yoker saka parnoki sen yokba dang nungibo apuba timba asünung sentsüh-sentsüh tsübanger alir asünung aji meküpdok tashibo asenok nem nüjiso magütsür alitsü südi. Anungji shinga teloka pu küma tangar amokmerena malitsü kanga mepishir linük tenzüker asünung linük tenzüker ka ama alitsü merangangma.