Kiyir benjong yimya

Joko asükwa tsüngküm mapang aruba den külemi asen lima nung kiyir benjong mapanga tongogo. Kiyir benjong aliba ya ajak asoshi osang tajung, kechiyong kibong nung tanurtem aiür asangur küma mesütetter parnok kibong azüazüa temeshi kiyimba kulizüng agia kibong küma yoktettsüsa litetbaji jala jabaso aser tsüraburtem ajak asoshi taküm nung takok tuluka lir. Atangji, arogo majangaia kibong aika kümadoker, ibaji karbo pei mekümdangba ajanga asütsüa akok mesüra karbo tsüraburtemi memulungba ajanga asütsüa akok. Ano karbo kiyir benjong ayongzüka chiyongdaktsütsüsa rongsen makaba mesüra meindoknüba ajanga asütsüa akok. Koba kuli agi südir süang, Khristan lanur ka aser Khristan tsüraburtem asoshibo arogo majangi kibong akümbaji majung, anungji tamakok tuluka asütsü. Aji oda, arogo ka nung küm nung shinga temeshi kiyimba kulizüng magitettra, iba arogo asoshi tebilemtsü tuluka lir ta angatetdi. Atangji, kibong akümtsüba ya tebilemtsü tulu, kechiyong aiür kati la taküm piyong alitsü asoshi tebur ka den tenangzükba agitsübaji temela masü, aji oda asangur kati pa den taküm piyong alitsü asoshi tetsür ka angutsübaji temela masü. Ibaji dang masü saka tanü asüng balaka kiyir benjong ka ayongzüka tejaokertem chiyongdaktsütsüba tezüba masü. Idakji nübo aser rongsen aika aotsü, anungji aikati majeter. Ibayongji, kiyir benjong dak sendakba khuret pongbadaktsütsü asoshi yimtsüng kar nungbo yimteni telatetba ozüng kar agütsür aser ano arogo kar nungbo lokti kiyimba sentong agir aser arogoi dang süngo jemdaktsür. Iba jagi, rongsen dak tsükdaker, tenla kidang temeshi kiyimba kulizüng agizüka kibong mekümtettsü purtema kümtetter. Asen lima nungbo rongsen maka sensaker teimba asünungji, aiür asangur kibongtem akümketa tenzükdaktsütsü asoshi iba ama yimya tajung aser tasen nungji kibong akümtsü aiür asangurtemi jangratsüla. Ajisüaka, ano takokeribo kiyir benjong tulu ayongzüka tarur temang jangratema chiyonger yok nunga kecha masü. Taküm nung ken dang kibong akümtsüji ajia tim danga ta shidi. Ajisüaka, kibong akümertemi bilemdangtsübaji kiyir benjong tulu ayongzüka kibong akümtsüba rongsenji kong nungi arur (?) ta asüba tasüngdangbaji asütsü. Akhidangbo, kibong akümtsü asoshi tebursangeri tamasa kiyim ki asütsü aser kiyim lu chia yur külenang kibong aküm, anungji kibong akümtsü asoshi kiyimsang mapa tulu liasü. Iba jagi asangur asüdangyongi mapa meranga inyaktsüsa aküm. Asenok sobaliba nung mapa meranga inyakba tenzükdakji  ibaji ka liasü. Tanübo reprangdangra, kar dak alaka tsüraburtemi dang tanurtem kibong akümtsü ajunga küptettsür külenang kibong tasen alitsü kiyim ki sütsür. Ano, yamaji kiyir benjong tuluka ayongzüka kibong kümtsür külenang kibong tasen anepalutsü asoshi kilir dena yoker. Tanü putu nung asenok kibong akümba sobaliba tasenbaji aji asütsü. Iba jagi kibong tasen aika küm majungdangyongi balar. Tang ama kibong akümba mapang arudang, asenoki ajaki bilemdangtsü tongtibangbaji kibong akümba yimya aser anogobaji masü saka kibong kümer kiyimsang o kiyimla nati nangzükba ama tena tasü agi mepila tashi tatem tashi lia otetter asü masü ta asübaji asütsü. Aji oda, asenok kibong shia nung tanurtem tain küma mesütet dang parnok teka agi mapa inyak ashitsüla aser kibong kümer kibong bener aotsü khuret angatetdaktsütsüla. Kibong kümer soruchiok mashiba agi, süngo yanglua mashiba agi, ki aoka mashiba agi, süoshi shidoka mashiba agi, iron agütsüa mashiba agi mesüra shirangdang anepalu mashiba agi aser tenü teku den tali mashiba agi, kibongbo alima ajak anokshia aküm saka tangar senshir külen pei kijai pei kibong anir moutet kangshir. Nisung aikati English jembitsü ashiba kija agi kibong bener aotsü amai bilemer, kari sen dang lira kibong junga alitsü amai bilemer, saka kodang asangsang nung kibong taküm tenzüka odir, English agia masü aser sen agia masü saka tangatettep nung pei teka agi yaritepa inyaka aoba sobaliba aser awashi agi dang kibong ka tatem tashi nokdaktettsü.