Tesangwa benjong

Diwali benjong ya Hindu nungertem asoshi tesangwa benjong lir. Sankrit oshi nung DIPAVALI tetezü tesangwa tarensena ayuba aser iba nung jagi Diwali ta Hindi oshi kümer amshir. Iba  benjong ya tesangwa benjong asünungji Hindu nungertemi iba anogo nung pei kidang, dokan aser mapa inyakdak kimalen ajak nung ali chibo tilala nung totzü enoka milen yanglur tsükloka ayur. Ibaji dang masü saka iba benjong nung süoshi tasen agir chiyongtsü tajung renema yur chiyongteper. Diwali mapang bomb poka pelatepba den Diwali chiyongtsüji tanurtemi chinüba chiyongtsü tanang teimba asünungji, benjong ajak dang nungi tanurtemi kanga yongyaa ataba benjongji Diwali ya lir. Diwali benjong amongtsü tenzükba otsü aika lir saka ajak rongnung ajaki hau ta agizükteta amongbaji Ramai Sri Lanka chuba Ravana tepseter külen pa kinüngtsü Sita kümzüka bener Ayodhyai aruba aonung nübortemi pei kima milen tsükloka yutsüba otsü ya asütsü. Hindu nunger otsü nung ashiba agi, akhidang Sri Lanka nung chuba tamajung ka tenüng agi Ravana liasü. Iba chuba dak ya teka ter aser tekolak ter keta liasü. Ayodhya chuba’er chir Rama kidang nungi pilar arem nung nemzüa senzüba mapang kenü Ravanai pa kinüngtsü Sita pua bener ajen. Ajisüaka, Ramai Ravana denji sashia rarar paji tepset aser pa kinüngtsü Sitaji kümzüka anir aru aser paji Ayodhya chuba aküm. Otsü agi ashiba agi, Ramai tebutsü Sita kümzüka Ayodhai anir aruba aonungji ita sangwa mali tamang liasü, anungji parnok aotsüba lenmang mengui aküm. Ibaji meteta par nübortemi pei pei kima milen tsükloka yutsü. Iba tesangwa nungji Ayodhya chuba aser chubatsür tasenla naji ajanga süi. Iba aonung nung jagi tenzüka Ayodhya nung tesangwa benjong among tenzük. Aji oda, Diwali ya tesangwa benjong dang masü saka tajungi tamajung akokba aser tesangwai amang akokba benjong mapang amai Hindu nungertemi amonger. Parnok asoshi ibai Lakshmi tsüngrem dang nungi temoatsü meshiba mapang ka lir. Lakshmi ya tsüngrem tetsür ka lir aser lai nisungtem nem rongsen moatsür ta Hindu nungertemi amanger. Iba tamang nungji parnoki Diwali nung parnok tsüngren Lakshmi dangji rongsen temoatsü meshia külemer. Atangji, Diwali banjong nung ya tsüngrem külema chiyongtepba dang masü saka kinunger aser medemertem tsüngda sempet agütsütepa temeim tepela lemsatepba mapang lir. Ibayongji, Hindu yimsü nung Diwali benjong amongba ya nübortem rongnung meimtepa aser jungtepa alitsü asoshi sobaliba benshidak mapang tajung ka akümer. Iba tajungji angateta, India nung dang masü saka India nunger alidak alima tesem balala nung Diwali benjong ya kanga longsutepa amonger. Iba Diwali benjong ya Hindu nungertem asoshi business tenzükba mapang tajung ka lir, anungji parnoki par tsüngrem külemdak tilaka yanglur yangji süngyangluji külema temoatsü meshir. Asenok aikati Hindu nungertemi parnok kidang mesüra dokan nung jara külen ki tilala yanglur yangji par süngyanglu nemji sen azüktsür külemya ngur alitsü. Ibaji par tsüngrem Laskmi dang alima rongsen meshia külemba tesem lir. Hindu nungertemi süngyanglu külemer , anungji tasü tsüngrem külemer. Ajisüaka, asenok taküm Tsüngrem külemeri taküm Tsüngrem külemba o parnok tasü tsüngrem külemba naji kanga agia tasü tsüngrem külemertemi tajungba aser metsünga reta tekülemba külemer. Diwali nung dang masü saka anepdang shia Hindu nunger tebu aser tetsü kati par tsüngrem tsüngdang nokdaker teronem menemba ronga mekülem tashi kidangi arurtem dena mejembitsü aser tanga mapaa kecha tenzüka maotsü. Iba amaji anogo atemdanga par tsüngrem tsüngdang oa nokdaker külemer dang anogo meinoktsütsü. India nungerji iba ama tsüngrem metetba tamangertem lir. Aji oda, asenok Khristan purtem asoshi alimai tesanga bener arutsüba benjongji Yisu Khrsita alimai aruba Christmas benjong süra, Diwali nung Hindu nungertemi par tsüngrem külemba o asenoki Christmas nung asen Tsüngrem külemba naji asangtepba asenoka tamang nung aser sobaliba nung aientsü nüngdaker.