Tejen Tajungba

– Achila Tarep.

Alima nung topur tajungtibaji TEINTET TAKÜM. Küpu – pur, tekep kangtener, tepu tsüker, tenarong anüer tetsüng-teben tashi mait, o reptaka jembir saka pa/la rangben takümji reprangra onsara akhüm taket, tebur tajung. Pa/la anasa tetsübu, tatenten samar, pa/la tebang lapokba ola ajak shisatsü, Pa/la nükrang aina (mirror) ama pa/la taküm asen talishitsü.
Tain akümdang aikati temolung ila-a akümer, joko kecha mesütettsü/meinyaktettsü, tangari magizüktettsü, alaktsü bilemer. Saka Tejen tajung, tejen hon, tejen chichiba, tejen senti, tejen topur tajung. Kibuba nung tashi itshia temolung ulua alitsü, inyaktsü koda tongtibang. Sangro mejemeri ashir “Ni amangba ama na lanuba, nai temolung makai bilemba ama tainba, nai ne sasa temolung lemteta bilemba ama tashi taitba, nai tsübua bilemba ama tainba, nai yimia bilemba ama lanuba”. Yamaji takümji alir.
Laishiba nungi aser alima otsü kaket nung teintet taküm tashi iter ka ama bilema amanga, nungloktsüba wadang balala nung yak-yaka inyak kar lepshia reprangdi.
Noah, Tsüngrem nükdang tajung liasü. Pa mapang meimchir temenen ulura anungji Tsüngremi alima tsümetsüng agi samatsütsü ashi. Tsüngremi Noah, par kibong, shiruru tapu shia, anung ozü tapu shia, ayazüba shiruru tapu shia kümzüktsü asoshi Rong ka yanglutsü nungloktsü. Nisung kolok kisüngi mepilemjemtsü, saka Noah-i Tsüngremi ashiba süng amshia tasazük shitak yanglu. Tsüngremi iba mapa tulu nungloktsüdang Noah arishi küm noklang pungu tema tain liasü.
Abraham mezüng Tsüngremi ajadang arishi küm Neter pungu liasü. Küm noklang ka ajungdangang tenangzükba jabaso Isaac aso. (Lipok 21).
Mosa, pa küm Tir asüdang Egypt lima alar tia nungi Israel chirtem anitettsü Tsüngremi aja.
Yihusua küm Tir shi alidang, Israel chirtem Yordan ajanga tenangzükba limai anitsü Tsüngremi nungloktsü. Egypt lima nungi apusor Pa den bo Caleb-i dang tenangzükba lima tongtet. Pa arishi noklang ka ser ter tashi Kibuba tenzüka lir asü.
Tasen Lai nungi kar reprangdi.
Ana, La Asher kin nungi Fanuel jala ainkar liasü. La taküm tatemlen amitsür taküm saka Kibuba ki medoktsüi maneni sarasademba taküm liasü. La küm Tir pezü tashi arishia liasü. Lai lumia mepishiba agi anüngdang aser aonung külema Tenla ki toktsür mao. Lai Tsüngrem nem tenüngsang agütsü, Yirusalem tekümtet asoshi atartem ajak dang lai Khrista indang jembi. Tantsür saka kulisür tajung liasü.
Zakaria aser pa kinungtsü tain kümer baptitsüba Yohan aso. (Luke 1) Zakaria Tanela temeshi agi sünger shina jembi. Teintet taküm tanela agi sünga alitsüji koda tenükshitsüka.
Tenyar Yohan temeim agi asüngba taküm. Pa pangpettsü o-ji Temeim. Pa menokdaktet-i akümdanga tangar teyarir-i ajunger temeshi sabang-i anir arua kati ka den meimteptsü ashi. Pa küm Tukür shi alidang Patmos Asetkong tepuokdak alidang jungkai adokba kaket zülu.
Ano alima nung tatishitsü teintet taküm nungi asenoki tangazüktsü kar reprangdi.
Arthur Reed – Pa America nunger, arishi küm noklang ka ser metsür asem lira lima nungi pila. Pa küm noklang ka asüdang tetsüng agi maneni jaja, ken-kenbo anogo nung mile pungu jaja. Küm noklang ka ser ter tashi Bicycle anishi, Küm noklang ka ser ter terok tashi mapa inyak. Temang tamshi ashiba agi nguyangushi kanga mali, pela-a tepur junga lir alima nungi pila.
Mrs. Juliaward Howe – La sangro / ken mejemer nungtuko taküm. La küm tukür ka asüdang lai ashi “Kü temang shitak, tashitak, timtem, kangtenba kecha mali. Ni aüir amai dang bilemer”.
Cliff Barrow, Ken meimer, Kentener, Pa küm tir ti asüdang pulpit nung külem kentener den ken-kenbo ayaterm tashia aten. Tain kümaka tejangraba agi crusade mapang “Yisu kü meyong ya tejangja” pulpit teyong nung noktaker choir asen telok anishidang Tsüngrem tanelai nüburtem mulung yimsatsü. Jentisa temolung meyip.
Winston Churchill, Pa joko kanga tain küm tir tema asüdang tammang temelem tensa ajuru, tanabuba rara mapang. Saka takotet, temolungtetba tulu akaba yimsüsüri par lima nübur takok nung ani.
Dr. L. Nelson Bell, pa temeim kinungtsü Virginia, China nung Medical Missionary küm metsür pungu tashi inyaka liasü. Nelson Bell bendanga agütsüba, tashi tait, tasü tait temeim agi asüngba tenzüker ka liasü. Tain kümaka mapabo tali iba den pa temeim kinungtsü ‘stroke’ asü. Tanen maka anepalu nüngdaka aküm. Pa kanga mazüngba taküm saka kinungtsü pelatsüsa, nübur-i süngmangtsüsa pai la maneni anepalu. Tain kümer ka mesüra ka timtemi atongdang molung nen-na yariteptsü koda tajung. Kübu aser ketsü kangasa meimtepa liasü. Kübu tambur kümer shirang yipten alidang, Kübui kütsü teti pa anasa lidaktsünu. Lai agütsübasa tanangba agizüka chia-jema Kibuba dangi ao.
Billy Graham-i ashi, “Tain akümbaji yimya dang, saka Tsüngrem taochi nung aintsübaji bo shimtettsüba”.
Alima yimya nung tain kümaka ji ta temolung ila-a, atsümoka meli-i Tsüngrem taochi nung tain akümba shimtetba taküm, rangrang- rangranga alima, arogo, lokti, lanu asensor atema tajung, topur tajung, senti teintet (tejen) taküm na südakjangma.