Sorkari RMSA purtem dang longkak maittsü mepishir

Kohima, Jul 20 (TYO) : Nagaland nung Rashtrya Madhyamik Shiksha Abhiyan (RMSA) sentong kübok tesayur inyaktsü asoshi shirnoksa tezüluba tatidang nung takok ngua ali, parnok ajak nem tebang o (oral) tatidang agütsüdaktsütsü, anungji asüng July 21 nungi longkak aittsü sentong alibaji agienang ta tanü Hombar nü School Education minister, Yitachu-i mepishia metetdaktsüogo.
Tanü Nagaland angh alidak Raj Bhavan nung osangbenertem den jembidang, ” yashi Delhi nungi meyipa arur külen RMSA tezüluba tatidang nung takok ngua alirtemi longkak aittsü sentong renema alibaji angazüka, Chief Secretary aser School Education secretary na den mena jembiogo, aser parnok ajak nemji tebang o (oral) tatidang agütsüdaktsütsü asoshi ajatsü telemtetba agiogo,” ta Yitachuisa metetdaktsü.
Ajisüaka, paisa ashiba agi, RMSA sentong kübok tesayur inyaktsü purtem ajak B.Ed degree alitsüla ta tetuyuba agüja lir, iba jagi Nagaland sorkari mepishi aser mepishiba ama tatidang agütsüdang B.Ed agia meliaka mapai irr küm pongo tsüngda agitsü asoshi temelaba agütsü. Ajisüaka, ano tang tasenba tetuyuba nung Nagaland sorkari B.Ed magirtema dena tatidang agütsüdaktsütsü asoshi mepishibaji magizük, ajisüaka state sorkari tamalen metetdaktsüba ama B.Ed magiyonga iba tatidang agütsütsü asoshi maongka agütsütsü ta paisa metetdaktsü.
Tang sorkar mapa nung B.Ed magii alirtem asoshi sorkari Nagaland Board of School Education (NBSE) ajanga B.Ed agidak kaketreju ka lapoktsü merangdagi aser ano Elementary Teachers asoshia State Council for Educational & Research Training kübok training agitsü ta paisa metetdaktsü. Iba jagi state nung kaketreju nung tesayubaren jungadoktsü ta paisa shisem.
RMSA sentong kübok tesayur mapa asoshi tezüluba nung tatidang agütsürtem rongnung takok angurtem B.Ed degree maliba ajanga ‘oral’ tatidangibo majatsü lemtetba anema longkak aittsü asoshi telemtetba agir aliba mapang ministeri iba telangzüba tajung ya agütsür.
Iba mapa atema tatidang agütsütsü sangdongba osang nung tazüngba jenjangji ‘Bachelor degree’ ta dang liasü, saka tatidang agütsüba sülen sorkari B.Ed agirtem dang agitsü ta metetdaktsüba ajanga B.Ed magirtem longkak aittsüsa aküm.
Sorkar tsütsü iba osang metetdaktsüba sülen RMSA purtem nungibo iba osang zülu tashi nung kecha osang mali asü.