Election maongka

Küm shia January ita 25 nü linük ajaklen Voter-tem anogo amongba yagi sensosangertem rongnung election nung nisung ajaki ochishia shilem agitsü nüngdakba indang ajungshitepa jembidaktsür. Aji oda, taküm-a Nagaland nung district shia nung election nung senso ajaki shilem timi agitsü indang shisalemsatepa nangzüktepogo. Asenok asoshi tajung kaji iba voter-tem anogo nung asenok tashimaitba indang jembir aser senso tajung kaka küma yimten nung ochishia shilem agitsü ajungshiteper. Tangbo asen lima nung election indang jembitsüba ya taaktsüka aser tetsübutsüka, kechiyong yashi tashi asen lima nung agiba election yabo election masü saka sen yong vote ayokba aser sen agi MLA menden alia alar küma amenba otsü dang lir. Asen lima nung election otsü ya tetsübutsüka kechiyong ibai telok balala tenüng nung tashiyim amshia yimsüsürtem shimba anogo lir. Hau asen lima election ya tetsübutsüka kechiyong tashiyim amshir teloktemji angati masü saka candidate-i parnok dak sen crore tema endoker. Ibayongji, assembly election asoshibo lakh ishikati peritsüba ser nung candidate kati sen crore metsü-semer tashi endokba otsü angashir. Asen lima nung election otsü jembitsübaji taaktsüka, kechiyong tetsürtemi anir tangar tenüng nung vote enoktsütsü maaker. Nisung shia, kibong shia aser telok shia sentak atakteta yur candidate dang vote enoktsütsü sen meshir. Iba jagi shitakba election nung pei vote enokja shilem aginertem aika vote enoktsüi marur aser aruyonga parnok tenüng nung kari vote agüjadoker alir. Iba ama yimya nung election agiba ajanga tanü asen lima nung nübortem tenzüktsü tetemsü nübo mengutetter, kechiyong tazüng-temetetba nung aser pei lima meimba shisatsü aketba agi nübortem tenzüktsü temsüa liaka election tsübuba agi tetemsü nisungtemi election-i mair. Aji oda, asenok asoshi tia tamajungtibaji tanü election agiba yimya agi tetemsü nisung metemsü kümdaktsür aser metemsüba nisungang tetemsüba kümdaktsür. Tanü asen lima tejakleni moutetba tebilemtsü aser tashidakji ibaji lir. Tanü asenoki agiba election yabo nübortem tenzüktsü asoshi tetemsü aser alima meimba nübo ka shimtsü meranger masü saka sen teimtiba auyatetsang aser nisung tamajungtiba ka shimtsü merangteper amai kümogo. Aji oda, asenoki election mapang candidate-temi endokba sen crore paikato kong nungi anguba sen ta bilemdangra, pei meyong industry aser business nungi aaba senbo naiya paisa jang kata malitsü südi ta bilemer. Nisung ka sorkar mapa nung taküm piyong inyakyonga pei ita sen nungi anüngzükba sen agibo Nagaland nung election-i meitettsü. Aji oda, business inyakertema pei inyakba mapa nungi anguba tajangzük agibo Nagaland nung electioni aitsü makoktsü. Tetezü, Nagaland election nung candidate-temi endokba sen ajak ya ochimashi len nungi bendenba sen lir. Anungji, ochimashi len nungi bendenba sen amshia electioni aitsü aser ano ochimashiba len nungi item senji menoktsü merangtsü ta ochimashi kisüng longpet longdakja küm ishika yimsüsür tazüngla kümer anentsü. Iba jagi asen lima akonger aser nübortem jenjang majungketteter. Asenokbo iba amaisa alitsü no (?) ta bilemdangtsüba mapangji tang lir. Tanü election agiba yimya ya melenshitsü asoshi lokti senden ka menüngdaker mesüra yimten pangzüng-ozüng ka latettsü menüngdaker saka asen mulungjang aser asen tangatetba melenshitsü nüngdaker. Iba temelenshiji tangar dak nungi imlatsü mali, ibaji asen dak nungi tenzüktsüla. Tang nungibo nei election nung vote timi enoktsütsü, tang nungibo nei election mapang sen yong vote mayoktsü, tang nungibo nei election nung tashiyim mamshitsü, tang nungibo nei election nung tangar melena vote meinoktsütsü aser tang nungibo nei nübortem meima tenzüktsüsa tetemsü nisung nem dang vote agütsütsü ta asen kijai asensasa nangzüker mapa küma inyakba ajanga asen limai temelenshi bener arutsü. Iba temelenshi jagi sen aser tashiyim kija dak imlar electioni air malitsü aser iba temelenshi jagi Tsüngremi asenok nem yimsüsür tajung moatsütsü.