India linük ya Hindu linük ka kümdaktsütsü merangdar: Pawar

Mumbai, February 05 (Agencies): Tanü NCP tongti lenir, Sharad Pawar-i, school kakettem nung puti otsü yazü yanglushiba ajanga India ya “Hindu Rashtra” ka kümdaktsütsü meranger, anungji tarutsü lanu puto atema puti otsü meteter mongintem longjemer ochi zülutsüla, ta ashi.

Mumbai, Y B Chavan nung shisadokten sentong ka nung jembidang Pawar-i, “India ya Hindu linük ka kümdaktsütsü asoshi nisung kari school textbook tem nung puti otsü tai yanglushir. Iba ya ajanga lendong ajurutsü, kechiyong iba ya ajanga linük nung loktilibaren raksatsütsü,” ta ashi.

Loktiliba nung miim proktsü atema nisung kari nisungtem melung menentsütsü meranger, aser iba indangji lanurtem nem rajema lidaktsütsü nüngdaker, ta pai ashi.

“Iba onük nung ocet balala zülutsüla aser o lemtep alitsüla, kechiyong iba ya lendong aketba tebilemtsü ka lir,” ta NCP tongti-i ashi.

“Shivaji Maharaj ya Muslim anemer ka liasü ta nisung kari olulu proker. Atangjibo, pai par army nung Muslim nungertem tongti shilem nung shim. Iba ama tesempa prokba ya secularism aser linük yangerbaren nung lendong lir,” ta pai ashi.

Tang tensa nung iba tebilemtsü koktettsü atema aser linük nem puti otsü tejangja agütsütsü atema puti otsü meteter mongintem longjemer mapang shia ajurutepa ochi zülutsüla, ta paisa ashi.

“Item sentong tamajungji takok ngura, asernoki tarutsü lanurtem dang kechi sayutsü (?) Puti otsü tai aliba metongshitsü atema institutions nüngdaker,” ta pai ashi.

“Institution ana – Nehru Science Centre aser Y B Chavan Centre nung ni trustee züngsem lir. Puti otsü metetertemi Nehru Science Centre nung aliba infrastructure amshia item sentong tamajung anema ocet zülutsüla aser prokshitsüla,” ta pai ashi.

Y B Chavan Centre nung ‘history wing’ jurila ka tentettsü aser yangji puti otsü metetertemi shisadokten sentong aser o lemtep sentong ayonga katettsü, ta paisa metetdaktsü.