NNC tenokdakdak

~ L. Repakümzük Longkümer, Midan Peyu, Ao Region.

Naga nungertemi (NNC) Naga National Council 2nd February 1964, nung tenzükba ama NNC teloki Naga nüchiso atema tashi ita nokdaka arur aser ano 16 May 1951, nung Naga nunger ajaki “National Mandate” yimten tashi ajak NNC nem agütsü. Ajaki metet azü toktshiba agi tarutsü nung süngjang tajung madanger, anungji NNC-ibo azü medokshi-i pei temeten atema raratsü lemtetba lir. Azü tokshiba ya satan aser tamashi nisungtem atema kanga tanang, temeten makartemi temeten akartem dak azüdokshia tashiyim agi rakzüktsü meranger. NNC-i Nagaland nung azü tokshi adokdaktsübaji asen tamangba aser tanü lima den mapet, anungji NNC-i teti tanga kin, nation aser telok ajak den yimjung nung alir aser longjemer mangatettep ajak yimjung nung bentettsü meranger.
Saka Naga nunger ishikati NNC telemtetba anema ao, azü tokshiba lenmang shim aser iba ajanga küm 30 tsüngda taküm merijang aika, masadangtetba rongsen aser mapang talangka laluogo. Yamaji süaka tanübo Naga nunger aikati angateta tajungi arua NNC-i aniba ama azü tokshi lenmang toktsüdar, kechiyong nüchiso bushiba nung NNC ji tetsüdi telok lir. Koba ajanga asenoki Nagaland ya Khrista asoshi ta ayimokja tejakleni aotsü.
Ano kanga tongtibang kaji Naga nungeri telemtetba agiba ka 12th April 1955 Touphema yimtak aser NNC-i agizükba 27th April 1955 Lakhuti yimtak yamai shia lir. Ka mesüra kari danga Nagaland nung tangetetep yimjung tesünep raksatsütsü mechi telok tenteta mesüra inyaka mesüra asen yimten raksatsütsü meranga tanga yimten teyari aika mesüra magi-i inyakra, ibaji pei lima yimten ashioktsü ta ajatsü.
Anungji NNC-i teti Naga nungeri nangzükba aser tenokdakdak ama inyaker aser NNC-i meteta inyakbaji yimmaker India-i par limai aotsüla aser memenui iba anogoji arutsü, koba anogo Naga nunger atema takok anogo asütsü. Naga nübor senti taküm azü aser nüktzü kodanga tamakok malutsü mapangi ibai sayutsü. NNC aser FGN ya Yehabo (constitution) ajanga tashi lemsaa lir aser ibai shitakba lir. Arla 8 nung yamai shia lir, National Government dang Federal Government of Nagaland (FGN) ta ajatsü.
Arla 137 nung yamai ashir, Federal Government of Nagaland-i National Army shitak ayutsüla aser Arla 144-i Naga National Council-i item nükjidong nung inyaktsüla shia lir.
a. Central Executive Council ka alitsü aser iba jagi nation (kin) atema telemtetba ajak agitsü.
b. Regional & Sub-Regional Council alitsü aser iba ajanga region nung timtem adokba ajak reprangtsü aser lokti tentet teinyaktsütem reprangtsü.
Yehzabo-i bo NNC nung Kilonser Tatar, Midan Peyu, Leacy, Razon Peu, Naga Army etc. alitsü ta shia mali. Kechiyong Government tashi ajak Federal Government nem nunglokja lir NNC ji government ka masü NNC-i Naga nüburtem dang nungi saru (tax) magir saka Naga nunger ajak züngsem saru agir aser tepela tenla ama agizüker.
Anungji Naga nübortemi memetet tentetba, peisasa tentetba lokti-temi saruba (tax) lalushiponga magutsütsüla.