Nagaland 2015-16 senotsü sentong benok, taruba dang nungi teindokba tali asütsü

Kohima, Jul 23 (TYO) : Tanü Brehostibar nü Nagaland tatar senden nung Chief minister, shibai Chaplee kilonser mapa dena repsema bena ali, pai 2015-16 küm asoshi senotsü sentong nung sen talila crore 1426.29 endoktsüsa benokogo.
Iba senotsü sentong mapang state nungi senotsü arutsü asoshi August 1, 2015 nungi ali nung stamp duty atutsü aser ano moko, CSD, Petroleum osettem aser amusement tax-tem nung VAT atutsü benoka lir.
Chief minister, T.R.Zeliangisa ashiba agi, iba küm atema senotsü arutsübaji sen crore 12,041.83 asütsü saka teindoktsübo sen crore 13,349 asütsü. Iba jagi küm atemdangbo sen talisa crore 1308 shi endoker asütsü, anungji sentsüh nung atemtsü.
Aji oda, taküm küm atemdang sen talila crore 1308.32 endoktsüsa aliba den ano taküm küm tenzükdang sentsüh sen crores 117.97 nung tenzükba agi, 2015-16 küm atemdangbo sen talila crore 1426.29 endoker asütsüsa senotsü sentong yanglua lir. ” Iba senotsü sentong nung sayua aliba nungji tang civil deposits nung aliba aser Centrally Sponsored Schemes (CSS) nungi tangutsü alibatem ajak ngua amshitsü teimla nung yanglua lir,” ta paisa ashi.
Taküm küm senotsü sentong nung “internal revenue” nungi angutsü teimla nung laletbaji sen crore 665.06 lir. Ibai yaküm küm latetba sen crore 593 nungi 12.15 % agi talila asütsü.
” Asenokbo tangar state ama masü, asenoksasa anguba rongsen tuluka mali, asenok nüngdak asoshi center dak dang metaloker, anungji nübortem dang sorkar nem tagütsütsü tim alimelen aser electric & tzü bill nunger ama shitak agütsütsü asoshi tangatetba agütsütsüla, ” ta paisa metetdaktsü.
State atema senotsü aruba lenmang sadema malinungji, senotsü terabo teimba arutsü asoshi Value Added Tax nung atuba den külem moko nung tax 18% aliba nungi 25% tashi atutsü atema benoka lir. Iba jagi küm nung sorkar senpongi sen crore asem arutsü.
Nagaland ya tang linük nung moko achir teimtiba aliba state-tem rongnung jenjang tanabuba nung lir, kechiyong Nagaland nung alir nisung 57%-i moko achir. ” Asenok ajaki moko achiba ajanga tashidak adokba meteta lir, anungji sorkari ibaji majunga ta angatetdaktsütsü asoshi khuretsa inyaktsü,” ta Zeliangisa ashi.
Ano, sepaitem dang ayokba osettsüsetem nung (Canteen Stores Department) tang tax 4.75% agia aliba nungi 5% agitsü aser iba jagi küm nung state senpongi sen lakh 50 aittsü ta paisa metetdaktsü.
Ano, petroleum products nunga tang tax agia aliba jenjang 4.75% nungi 5% tashi atutsü aser iba jagi küm state senpongi sen crore ka arutsü ta Chief ministerisa metetdaktsü.
Ano, Cable aser DTH ajanga noksa reprangba nung Amusement Tax tang sen 20 agia aliba nungi sen Rs. 25 agitsü aser iba jagi küm nung sorkar senpongi sen lakh 75 arutsü imlar.
Item tax atuba ajakji taruba ita August 1 nungi mapa küma inyaktsü.
Item dakji alaka ano Dimapur nung ali tax agiba nunga sen jenjang atutsü ta Chaplee kilonseri metetdaktsü.
Iba küm CSS, NEC, NLCPR aser State Plan ajak meyokteper Plan Outlay sen Rs. Crore 3622.30 asütsü imlar.
Chief ministerisa ashiba agi, center nung sorkar tasen aruba den külemi akhidang linük atema sentong
yanglutsü asoshi Planning Commission aliba melena to NITl Aayog melenba ajanga India ya Team ka ama kümer, yangji ato kilonser mendenbuba ser Chief minister ajak züngsem ama shilem agitsü aser iba jagi state nem terenlok mapa inyaktsü asoshi tashi tuluba agütsütsü tebilemba lir.
Senotsü maliba agi, taoba küm ishika state nung lenmang, mozü ki aser office kitem junga anepalu mesütet raksadaktsüogo, anungji itemji yanglutsü asoshi taküm küm sen crore 85 agütsüogo ta paisa metetdaktsü.