Sensakertem dang meimtsüla

Sensakertem dang meimtsüba ya takar aser tulurtemi inyaktsüba mapatem rongnung tongtibangtiba ka lir. Aji oda, takar aser tulurtemi pei akaba aser pei ashi yari rongsen aika bendena kiojen yanglutsüa akok, arogo aser lokti nem tenla tulu agütsütsüa akok saka sensakertem meyarira item mapa aser tenlatemji amajok asütsü. Asenoki angatettsüba kaji alima nung sensakertem mali nungbo takartema melila, iba jagi komaka junga renlokba lima ka süaka sensakertem alitsübasa ta asenoki angatetdi. Aji oda, takartem aser tulurtem mulungsüngzük aser tepela angudakji pei akaba agi sensakertem yariba mapaji asütsü. Atangji, tangar takar lima nung aliba ama Nagaland nung takar malitsüa akok, saka Nagaland nung nisung aika ita sen meyirijang 50 dak tali angur. Ita sen dang masü saka temoatsü tesem aisülen nungi ita nung sen lakh ka dak tema angur Naga nunger kibong aika lir. Asenok Naga nungertem asoshibo itemji takar asütsü. Ajisüaka, item takartem jagi sensakertem yaritsü melen center nungi sensakertem asoshi yokba teyari sensakertem den raktepa agiadokra, sensakertemji koda asütsü ? Iba ama tangatetba ka lemsateptsü asoshi taoba hopta nung iba osangkaket Koma süla ?nung ” Nagaland nung takar aser tulurtemi sensakertem jenjang dalangba nung talubosa angutsü mechi LPG subsidise jenjang nung magi nunga koma süla ?” ta tasüngdangba ka nung asenok shisalemsatepogo. Tanübo joko süng tsüka soruchiokba putu masü, anungji takar sensaker kibong ajak nung gas (LPG) agidang soruchioker. Ajisüaka, sen jenjang asakba dang masü saka peria mangur, iba jagi , talisa, sensakertem kanga timatemer. Aji oda, sen jenjang asakba agi sensakertem lenji lua center sokari company nem sensakertem tenüng nung sen agütsür parnok company jenjang dang nungi kanga agia tajemba jenjang (subsidised) nung agütsür. Ajisüaka, asen lima nungbo kodang gas alitsü südir takar shianga mali ajak sensaker dang akümer. Ibayongji, anogo shia gas ayokdak temeimtsüka nisungtem noklang junga tarensena anü aser tsünglu manung nokdaker anogo piyong gas agizüktsü atar. Atangji, pei sen agi gas pongdang ka alitsü atema yamaji, sensaker aser tilar asüyonga, anogo piyong meshimetsür amai nokdakbaji senso ka atema maksü lir. Iba ama jagi nisung ka aküm alur. Atangji, soruchiokba gas dang masü saka Civil Supply department nung jang nungi shir kerosene tashi sensakertem asoshi jenjang dalangba nung agütsütsü asoshi yoker, Ajisüaka, itemji kwi agi koma Nagaland tonga arur shingaia memetet. Ano, item sensakertem asoshi aruba jangotsütem agizükdak gari tajung dang anendena angutsü. Item chiyongtsü aser nüngdakbatemjibo sensakertem asoshi yokba saka tagizükertembo takar teimba angutsü. Aji oda, takartemi sensakertem asoshi renemtsüba chiyongtsü kar danga chia lira aser nüngdak kar danga agija lira, ibajibo Tsüngremi meyipa meshitsü amai bilemer. Taoba hopta iba osangkaket nung ‘Koma süla ?’ langzürtem rongnung kati ” Naga lima sensak tiai aiba ya takar aser tulur merumeruba ajanga lir. Parnoki sensakertem pungmang nung danga ngura jashir nung kodaser yamala mapaji bilemtsü ?” ta langzübaji sensaker jashiba aser tezü atangba ola lir. Ano telangzür katibo ” Nagaland nung takar aser tulurtem ya asen lima nungbo pai/lai meranga inyakba agi akaba masü saka govt-i sensaker nem agütsüba aser yimkong terenlok atema agütsüba rongsen auyadenba lir,” ta langzübaji shitak asü tai asütsü ? Ibaji shitak süra takartema takar malang aser nümedangtettsüsa akar asütsü. Aji oda, takartemi pei akaba agi sensakertem yaritsüba dak alaka sensakertem meyong shilem kecha razüka aser miimzüka magitsü merangtsüla. Iba jagi dang asen lokti topur junga yanglutettsü.