~ Dr Imnakala, Dimapur.
Kü süngyanglu agi mapang kopika teyanglur Tsüngrem den melongjemteti lia aru ta bilemteta kü süngyanglu kechisa ta bushitsü ibai mapang tajung kechiaser asen Aoertem taküm 2015 küm omenji ‘Tsüngrem o dangi meyipdi’ ta kija, kibong ajak tayongzükba nung shilem agitsü asoshi laishiba asen ket nung amer Tsüngrem nem tenüngsang tulu agüja azüngtsü, angatettsü, amangtsü Pa den longjemtsü aser tashi angaa temulongjang, tanela, shisatsü, tango, ola ajak agi temeshiba tekümtet kuli asür ka akümtsü asoshi taküm, mapang, sempet ajak Tsüngrem meyong aser item ajakji pa sentsüwangshi asoshi tulusang ne Tsüngremi ne nem agütsü ta tamasa bilemtetdi. Asen taküm Tsüngrem meyong saka aseni asen temang süngyanglu koma bener alir khen shisadangdi.
Temang nung bena aser keta aliba Hon küritem muluaa nashi süngyanglu ka molutet aser Aroni ashi, “Ibai asenok Tsüngremji lir o Israel ta ashi, iba temenen yong par kiyong, yimti nung nok amer leptepa nisung meyi asen (3000) shi lepset. Anitet 32 otzü.
Saul chubai Tsüngrem tanela o magizükba agi ashi, anema apusoba aji arasentsür temenen amato lir, aser peisasa inyakbaji shisatsüji süngyanglu külembaji temenen amato lir. Nai kibuba o magizük nungji pai na chuba asütsü magizük.
Tsüngrem dak mamang, tanela ainker osang magizük nung ne taküm nung tejashi takoksa aser timtem dang alitsü. Kechaser nai tsürabur dang, Tsüngrem dang, kinüngtsü dang, kinüngbo dang, Ainker tanela osang dang tashi mangar, anungji ne molungjang shisatsüji süngyanglu ama ne taküm nung lir. Sam. 15:22-23.
Paul-i Korent Arogo nunger dang yamai sayutsüngia ashi, Israel nunger arem nung küm lir (40) tashi ain nung ajaki tesüngmangtsü tanela chiyongtsü ka dang chiyong, tajemba ka dang ajem, tanela long nungi ajem, aji khrista liasü. Aji saka parnok teimla ka dang Tsüngremi temulong machi liasü, aji asünung parnok arem nung samatsü (asü). Anungji parnoki jangraba ama asenoki tamajung mejangratsü item Tsüngrem tsükchir süngyanglu shisatsü malitsü asenok asoshi tatishitsü lir. Mesüra parnok rongnung kar ama nenok süngyanglu külemer tem taküm zülua aliba ama parnoki chiyonga ajemtsü amen aser tsüngsangtsü apuso. Kari jabujari bushi nung anogo ka nung nisung merijang metsür asem (23,000) asü. Yamai asenoki asen mapatem süngyanglu temenen agi kibuba matidangli I Kor 10.
Ano Paul-i sa Kolose nunger dang ashir, nenok atangji tamang oda Yisu khrista dang amangertem Khrista arogo nung adenertem taküm tasen nung alirtem ajaki pei dak aliba süngyanglu itemi tepsettsü asoshi ajemshir. Alima nung aliba nenok tenük-telen itemi tepsetang; jabujariba memerükba, tamajung azüabongba tenükshiba aser merumeru koba süngyanglu den sako lir, item ajanga tashi mangaba chirtem madak Tsüngrem ain adokba arudagi (Kolosi 3) aser ain adokba, rasaba, sempaba, atalaba, nungsenba, tamajung jembiba süngyanglutem indokang. Süpoktsü nung enoker senzüba, sentepi ao dang sepoker aoba süngyanglutem tulutiba moko, tebang nung mangemer teshinem menema tangar anasa aru majung mesepdaktsüba süngyanglu tapu balala ajak pei mulongjang shisatsü yimya ajak nung aliba süngyanglu agi Tsüngrem tenla ki meshiteta mekümdaktsübatem keni dang endoktsü, tepsettsü, samatsütsü Laishibai sayur.
You must be logged in to post a comment Login