Temelenshitsü Kar

~ M. Meren Ex. Pastor Ungma.

Asenok Naga lima nung mezüngbuba tenük lapokba kinji Ao kin ta asenokia jembir aser pi kinia yamaji jembir, kechiaser joko Ao limai tashitemetet arur  küm 150 jungnüa arur. Anungji iba amaji asen tsürabur mapangbo Naga lima anüdoklen tesem ajak nung asen tsüraburtemi tenük lapokja Aoo agi sünga kümdaktsü, Aoo mashirtembo ishika dang liasü, saka tanübo parnok rongnung Aoo ashirtembo ishika, oda züngteta dang lir aser aji tanü lanu putui metongtetba mapa sayur. Saka pi bendangertemjibo toktsür asen Ao lima nung Aor Aotsürtemi Aoo mashibaji tebilemtsü tulutibaji aji asütsü. Kechiaser tanü jala-nulatemi tedi tenu na tsüngda nung Nagamese dang jembir aser parnoki tsürabur dena Nagamese dang jembir. Ibaji koda maksü tulu. Aser ibaji memelenshira Aotsür aser Aor teimbaka tzümarsangchi küma aotsü aser aji nükla nung angur. Anungji asenoki meranga pei oshi dangi meyiptsüla, aji mesüra asenok ya maksü makaba kin ka küma aotsü nükla nung angur. Aser asenoki Ao sobaliba aser oshi-open endoker Nagamese leni meyipa ajanga tanü lanu putui Ao Sobaliba kanga dang maksü leni meyipa bener odagi aser aji kechi? Aoo ya timbaka ana lir, shidakba nung tenüng ka lir, saka aji nisung tsüngda nung tejembitsü majung kechiaser tenüng karbo maksü o lir, anungji tsüraburi o ana yanglubaji tapi agi yangluba masü.
Tsüraburibo ni ATSÜRBUNGI ODI NO mesüra ni LONGBANG leni odi no, mesüra ni METSÜMESHI odi no ta yamaji jembia aru, saka tanü asüng lanuri ni scü kozüi aor, ni natsünai aor ta jembir, ibai maksü o lir, anungji tsüraburi koda jembia aru yamaji jembitsüla, saka tanü lanuri tsürabur alidak mesüra adianu alidak ni scü alur, ni scü kozüi aor, ni natzünai aor ta jembibaji majipangjitsü o lir, anungji ni tzü endoki aor ta yamaji jembitsüla, aser aji Aoo mashiba ajanga lir. Ano tanü asüng lanurtemi ner-a Ak techanu kwi mopu? tetsü kwi tepong kwi ta asüngdanger, saka ner Ak techanuji tayi kwi? tin kwi ta asüngdangtsüla. Ajakji Ao o mashiba aser sobaliba memetetba ajangalir.
AMA… Ano tanü asüng kanga bulua jembiba o ka koba dang AMA ta ajar ibaji mesüka dang ajar… saka aikati ni Pastor ama küm 10 inyaka aru, ni Deacon ama küm 5 inyaka aru, ni Master ama küm 20 inyaka aru ta jembir aser ibaji taintettemia kanga jembir. Süra pa aji shitakba inyakba masü saka tangar melen inyaktsüba ta AMA jagi sayur. Saka ni Pastor küm 10 inyak, mesüra ni Deacon küm 20 inyaka aru ta jembitsüla. Saka ni arem nung shitsü ama angu nung aashi asüaadi ta jembiba nungji dang amaji tapet lir.
Ano koba dang LIASÜ ta ajar, ibai sentong aika nung liasü agi oren atemba angur, saka liasü ya agi oren atembaji Aoo nung kanga shidakbo masü.  Kechiaser liasü sülenji ojang kar alitsüla, tatishitsü agi Petor Pastor inyaka liasü, saka tajaba aru, ni kaket züngyaa liasü saka idangji light oadok, ni chi chiyunga liasü idangji ano ojali Angotem kar bener arutsü ta yamalaji dang orenji shidak. Saka LIASÜ agi oren atembaji tai lir.
TEKA MALOKTSÜBA… Kodang mojing teka maloktsüdir pa/laji ari mashir mesüra shilo manem ataloker. Kodang nisungi nisung kar dak teka maloktsüdir senchi tulu alir, anungji teka yabo mashi nung memaloktsür, mesüra nisung kar maksü mapa inyaka lia angu nung idangjibo tangur jagi teka maloktsütsü akok, kechiaser aji maksü mapa inyaker.  Mapang ka nung tenla kidang telok kati ken tajung ka atenba ajanga ajaki kanga pela teka matena agizük, kechiaser teka matenbaji pelaba temaitsü lir. Saka iba sülenji ano mendeni telok dang asenoki ano teka ken maloktsüdi ta ayongzük, anungji kodang maloktsüdi ta südir ajibo maksütsüba o lir. Anungji teka matenba o teka maloktsüba naji kanga balala ta metettsüla.
ALIMA DANGI ODI… Tanü asüng kanga bulua sarasadem dang benshiba ka koba dang ALIMA ta ajar, ibai tangar dang sarasadem dang shizükba ojang ka amshir. Sarasademba O Kibuba, nai sentep tema anir aru nung onok ne kidang nungi ALIMA dangi odi ta sarasademer, saka asenok Tenla  kidang liaka ajia Alima, kima yimdong nung liaka ajia Alima, anungji kari sarasademba shizüker ojang tetezü junga memetet ser sarasadem masütsüla, saka Ne kidang nungi ayazüka odi ta ashi tajungba. SÜKI… Ano aikati sarasadem dang onok Ne süki nung ta ashir, saka tanü süki kecha nunga maka, akidang Abraham putu aser David mapang nung Süki nung külema aru, saka tanübo RCC nung timba külemer sürabang koda ser süki nung ta sarasademtsü (?) ibai teloki angashia tiyazü o ka amshir, anungji Ne kidang mesüra Tenla ki nung ta amshitsüla.
LOKTI SARASADEM… Lokti sarasadem ya kanga dang nüngdak, saka mapang telemtet ka maka ayongzükbaji majung. Revival mapangjibo aji balaka, saka tekülem sentep yabo kanga dang bentet-benteta amshitsüla. Temoatsü sentep nung ken tener tambur kati sarasadem tajungba, kechiaser pai tarurtem ajak atema temenen nangzükja aser tesenteper ajak moaja sarasademtsüla, saka lokti sarasadem yabo agitsü nüngdakra sentep lenla ka nung agitet tajungba, aser ano tesenshidanga lokti sarasadem ayongzükbajia kanga tapetbo masü. Kechiaser nisungtem taotsü ilongtepdang sarasadem junga magi ser anener, anungji tebilemba peria Tsüngrem dang mashi ser ojang ka ana sarasademerbo anener, kechiaser lokti taotsü dang yongyar. Ano lokti sarasadem onük pezü pungo mendeni telok dang rasaa ashir, saka karibo sarasadem onük to Sermon ama rasaa shiyonga aodang o jembitsü mapang ajak agimaa rasaa ashir aser pai rasaa ashiba onüktem to ajak amaa anidaker aser lokti sarasadem onük pezü pongu shiaka anarongdena ka ana dang bilemteter, anungji mena alirtemjia suwar dangbo masüji sarasadem onüktemji ka nungi pezü tashi lira ajakji zünga dang ashi nung mena alirtemi rajema Tsüngrem dang ashitsü meteta lir.
OKILA… Nisung kari nüngdak ka mesüra tajungshi o ka mesüra onük jembitsü Mizü sabangi atudang pai/lai mendenbuba, Rev. Doctor, Pator Yohanba, Mera taket Council Chairman, mera taket yimsüsürtem, Deocontem, Tulu tila amangbapurtem ta okila jembia aodang mena alirtem molungjang kanga dang yirudaktsür. Political party sentong ka nungbo ajakji peria ashitsü nüngdak adoker, ano balaka karibo award aika ngur lokti nungji menaka alitsü akok. Saka Tsüngrem külemdak Tsüngrem dak alaka shinga balaka tushitsü kanga tapetbo masü, anungji tajungtibaji “Mendenbuba, asen Sannüker, or Pastor aser Tsüngrem külemdaki aruba amangbapurtem” ta ashitsübaji kanga tapet, kechiaser Tsüngrem külemdak nisung dak aketba konang nungsang ajak züngshitsübaji Tsüngrem dang nungi itemjiang tetushi tuluba agütsür akümer. Telok nung nisung ka nokdaka yutsür pa indang rasaa ashidangbo ajakji tapet saka karibo kanga dang ulua sangja tushija oki alar, saka Tsüngrem kidang Tsüngrem dak alaka tulubajia tilabajia ajak saku Tulusang kübok mener Pa tushiba mapang lir ta angatettsüla.
Mt. 23:8 Yisui ashiba ka reprangdi, Aser Yisui Pa nütsüngtem dang ashi, Saka nenokbo shinga nema tesayur ta tejadaktsüma, kechiaser nenok tesayur ka lir, aser nenok ajak adianu, aser alima nung shinga danga nenok tebu ta tejama kechiaser nenok Tebu ka oda Kotak nung lir.
Mesüra nenok tanishir ta tejama, kechiaaser nenok tanishir ka oda Khrista lir. Saka nenok rongnung shiba tulutiba lir, pa nenok tenzüker asütsü, aser shibaisa pei sasa uludir pa tila akümtsü aser shibaisa pei sasa tila kümdir pa ulutsü.
MOAJANG… Ano asenoki teti sarasadem dang amshiba o ka ya lir, kodang asenok chiyungtsü mapang ka ajurudir mesüra party ka nung atener, idangji chiyungtsü mapang nung mendeni idakji alir nisung ka dang tenzüker Yohani moajang aser chiyungdi ta ashir, saka koda ser pai moatsütsüba ? Tsüngrem dak alema asenok rongnung chi ausu ka danga sayatenya agi moatsür mali nung koda. Yisuibo merijang 5 ken aser 4 ken ta moatsür chiyungdaktsüba lir, saka kiburi renema akaba saka Yohani moatsüba masü nung koda? saka yamai dang ashitsüla, adianu Yohani tenüngsang agüjang ta ashitsüla. Tsüngremi moaja table sünga akaba atemaji Tsüngrem nemji tenüngsang agütsütsbaji tim lir.
Ano sentep tesenshi nung adianutsür Marilai moaja senshitsü mesüra adianu Yakobi moaja senshitsü ta mendeni ashir, saka Reverend ka dak alaka asen ama nütsüng nübor kati moaja senshitsüji tim masü, anungji adianutsür Marilai nübor atema temoatsü meshija sarasademer senshidi ta ashi tajungba. Saka Reverend ka dangbo pai moaja senshitsü ta ashitsüji tetemsü lir. Anungji asenoki tapet mapet kecha hisap mesüibosa mejembitsüla .