Tsüngremmong Ratet

– T. Bangerloba.

Introduction: Ao kin liokdang nungi liasü ta asenoki shiteta alitsüla. Sung, long putu (stone age) nungi Aori long lanu asüdang Lijaba Tsüngrem tetsüng tsungnep aser pa Suchiba su kolak yuja aliba tanü tashi Aoli nung angur aser yamala mesükba aika akhi alemli Tsüngrem külema aruba Aoli tesem aika nung kuli lir. Aji oda, Ao kin long putu nungi lia aruba sayur aser lanur kari Lijaba Su aser tsungtep tenük khuli aginüra Ungma nunga yamaji tejangja tanü tashi lir.
Tsüngrem ta asüba o tar nunger otsü, tetsung anasa tanüla arem (sama) aji agi Tsüngrem ta ajar “Sobaliba otsü iba Tsüngrem “Mong” tetzü Tsüngremi meimchir nem moajen moaja arur külen tenüngsanga tetushi aguja amongba dang Tsüngremong ta ajar.
Kechiba Aori Amongtsumong amonger ta süra, asenoki angatetdi. Yamai asotsu aser lia aotsü ta asüba dang “ sobaliba” ta ajar, aser sür lia aobaji Akhi alemli tanü putu yimya den kenyongi mendemdangtsü makok, tazü ta ashitsü akok temelenshi aser tajungba inyakyim kecha maliba mapang iba dangji tazu ta ajatsü akok. Iba putu tensa nung libaliro kangasa tongmelang. Ali nungi züsentetba dak alema kecha tanga puratetba melii dang tongmelang taküm liasü saka Aor dak tajung kaji tamangba ka liasü, kechisarina parnoki inyakbaji Tsüngrem teyanglur ka ajanga moatsür aser alir ta akhi alemli nungi angateta liasü.
Aji asünung Ao kin libaliro sobalibaji aluyimba dak sendakba nungi bilemdangra, tanü asenoki Aor sobalibaji metsunga retreta amshitsüla ta angatettsü, anungji yangi itemji angajemtsü atema “ Tsüngrem mong indang tetezü mashidangyongi asenoki angateta alitsü atema bilemdangi : Aor sobaliba benjongbentsü, kulem kuja aika benshia aru, lusen külem mong, sungko meshitet mong,motem mong, Lijabamong, Chiten mong aser tatem nung Tsüngrem mong item mongputemji kangasa metsunga retreta among saka kodang asen limai Christian yimsu aru, item ajakji temenen aser tamanger ajunga tasenba religion “ Christianity” dang amangtsüla ta tangatetba kati aru aser küm noklang ana shi jungnüa aser sobaliba ama-a aru saka Tsüngrem yimsü aruba den shisarena education a kulemi aintsü tenzüka joko lanur education bushir telok AKM ajanga lenir tebu tedi Sentichuba ex minister vice president den L Sosang Jamir, retired DC (J) general secretary tena delegation Chuchuyimpang nung mongdang dangi oa Aori külemküja ajak toktsür lia Aor tamaitsü meliira, kin ka tangari mezüngshitsü ta tangatetba den ajaksa mesüaka tongtibang ana “ Moatsü & Tsüngrem mong amongtsü lemtep aser iba mongdang kumji 1964 nung alidang anogo ka amongtsü “ Tsungchir late Rev. Kijungluba nunger mapang tangatetba tajung ka sayua tanü iba mongpu ya Aori kanga junga amongtsü mela.
Tangatettsü (tetezü): Tsüngremong ya tamasa Süngsasüng tepen apongdang tsüngküm mongpu tonga arur ta takzüa monga arur. Iba tsüngküm tenzükba tesemji Chungliyimti nung mezüng tenzüka Longsa yimdak amonger aser Ungma , Mokokchung aser Longkum yimtem nungi tenzüka azünglen mongpu nung Aor yimtsungtem ajak nung iba Tsüngrem mong amonger.
Ano tongtibang kaji yimdak semloka alirtemi yimdak yimtsu yimpu nem meka marok tajung anganür, aji Tsüngrem mong nung Chungliri benshir aser iba kasa yimyaji Mongsener- Lijaba among nung amshir. Tsüngrem mong anogo nung yimsüsür salang nung Ak taküm tulu agia shilang/ shijep alanga achir.
Ano tongtibang kaji asenoki teti meteta alitsüla ka sobaliba ken o angazüker amshia alirtem dangji sobaliba benshirtem ta ajar aser shirnok soba otsü olem meteta ali. Item nisungtem dang sobaliba temeteter ta ajar. Saka tanu state sorkar ka kupok liromedema tangar kin den aser Aora yamaji 1st August nungi tenzüka mongteper aser Ao kin yimtsüng yimya nung alir aser ang pei pei renemba dak teimbaka akar saka Aori tanübo reform society ka tsüngsü nung aoba asoshi Ao kini moa tanga kin dang tama nungjaloka alitsüla. 1st day süngpen kula kumshiba , sungpen tsüda aser chiyong renemshiba anogo item anogo nung yimden yimsüsür yimten kula kum shiba chi zung ozüng dak ajemdaker yimer yimsanger atema malem bilemtsütsü, lanu lachi tem teka mapa süngpen tsüda aser idangji sabang/ salang arangshira renemshiba anogo, iba yongaseta jangratemtsüka amongba 2nd, 3rd, 4th, 5th and 6th day tashi mongteper item anogo dangji yadi ta ajar aser item nungji tetsür temeja tsüngsanger jo shishiba aser ken atenba aser tebur asangurtem aser yimsüsürtem tsungsang tapu ajak asaya arur aser iba den Aor yimya tajung ka kechisarina nung ken ka o ka, oji kentenba agi metena atener aser ajaki angateta akumer. Tetsür tebur a ar ateni oa longsodak yua alibaji atsütepa tokteptsü aser yimya ka benshia tetsür nem yimli sayua asa kokdaktsü aser Asangur kidong lanu zünga zünga auo azünga yur yangji tushishiba saisapong toktepa yadi mapang nung longsotepa aru. Yamala pelatepa meyi piyong mapa inyaka aruba Tsüngrem tajung sangi temenen wara kecha apet asung melii sungjanglijang, mapu, mersü, züngyi tachitsü temsüa küma aser tsük mena kidangi bendena ayutsüsa temoatsüji Tsüngremi moatsüogo anungji Tsüngrem among ka lidi ta sobaliba nung külema benjong amongba da Tsüngrem mong ta ajar. Ibai “ Longtitsungba” mong taka ajar. Ken a yamai :
“O amongdangbo
Longtitsüngba amongdangbo
Sürem tasen aben nali
Si den chiyonga mongti ne”.