Asenok tangatetba temesü masü saka tesadem asütsüla

– L. Kika Pongener Aoyimküm, Dimapur.

Asen Naga nunger nübortem küm aika tenük tapok ama pei temeten asoshi ola adoka jembitsüa memeteti lia aruogo. Ano meteta aser angateta liaka tashi akar aser alima memeimer kari pei ajungtsü asoshi bilema inyakdang, alima meimer senso tajung kari yimten aser lokti nung ochi mashi mapa aser teraksa anema ola adoknung, tashiyim amshia prangpong aser injang agi amokmerenba, yamala mesükba tasa tamajung mapatem ajanga nübor aikati ochi mashi mapatem anema ola adoknüaka tetsübu agi madokteti lia aruogo. Aji süaka tanübo ibala talenba yongrak nungi terabo salaa chioker asen nübortema terabo nüji jenjang dangi meyipdar ta pelaseta bilemer. Aji oda, tanübo joko asen lima nunga ochimashi aser teraksa anema ola adoker telok tentet karbo adoker, sorkar aser lokti balala nung tim masuba inyakyim bushisüngdanga metongshitsü asoshi inyakba ngua kanga pelar aser iba ama mapa nungjibo nutsüng nübor ajaki nungittsüla. July ita 28 Tir yimyim adok nung yimozüluri yimobilem nung zülusemba amato, lokti tentet kari ochimashi anema tasü itta nokdaka ola adokdang, ano tip külen tashi akar kari item mapa tajungji nokdangtsü asoshi tashiyim amshia amokmerentsüa akok, mesüra teyazü olulu kar tonglokja item telokji remsepdaktsütsü merangtsüa akok. Anungji asenok nütsüng nübortema kanga dang saksalema tangatetba nung sademsadema mangdang/nükla tulu alitsü nüngdaker,aser joko asen lima nung lokti tentet tapu balala aser sorkar inyakyim ajunga nung tim masüba yimya mapatem, ochimashi mapatem anema ola adoktsüla aser ola adokba dang masu, saka tatem tashi item mapatemji shidakba dangi arua meyanglushi tashi maneni tasü itta masetshii nokdaktsüla. Aiben kangasa pelaseta bilembaji tanübo asen nübora tangar ama tashitemetet mesüakasa terabo nüji küma aoba angur,tongtipangsa jila ajak nung ” Lanur Telongjem ” aser ” Kaketshir Telongjem ” item lokti tentettemi sorkar aser lokti nung ochimashi teraksa anema ola adokba angudang kangasa pelaa repranger. Aji oda, lokti tentet koba sudirsüaka political tashi agi mesüra senotsü aser sübokrem agi memesüzükdaktsüi pei nükjidong/mangdang tajungji meraksai indang-indanga ochi nungbo tasü itta ola adoktsü aser tatem tashi masetshii nokdaktsüla. Ajioda, nübortem ajaki Right to Information (RTI) ya sorkar inyakyim metongshitsütsü, tim masü inyakbatem yanglushitsü, nubor tangutsü tim sernung mengui alibatem shidak angutsü, ibala ajak asüngdangtsü aser metetdaktsütsü asoshi sabang tajung ka ta angateta tasü itta nübor ajaki kecha marendaki asüngdangtsüla. Aser ano iba den külemi tanü ACAUT-i tasü-itta asen lima ajungtsü asoshi kechi mapasa inyaker aser ola adoker iba nungji nübor ajungai nungita yariteptsüla.
Hau, ashiba ama lenmang aisü nung tangatetba dangi arua tejakleni odagi,saka ano lenmang aisü nung kangasa teküpbok jenjang nung alibaa angur. Asen Naga nunger kin karibo Naga nungersa sernung tangar kin dangbo non-local taka ajar. Tatishitsü agi, Mokokchung jila nung Aori Naga nungersa sernung kin kar dang non-local ta aja-nung, ibaji tim asü masü ?
Mesüra Kohima nung Angami nungeri Naga nunger tangar kin dang non-local ta aja nunga ajia tim asütsü asü masütsü ? Ajioda asen Naga lima jila tulu ajak nung lisopur kin ajungai Naga nunger senso tajung tangar kintem danga kasaji aja nung aji tim asütsü asü masütsü ? Ano aji dang masü asen Naga lima jila tulutem kar nungbo main road nung lenmang temesü asüba agi Traffic Police aser administration-i “No Parking ” ta zülur gari mashi-mashi manentsü asoshi sign board toktsü nung, iba ali site-ji par meyong-a ta sür ” ami mati laka malik ase-di… amar laka mati-di amar laka gari parking kori-kena rakise kon pura ke koboli mon ase- ho…sssaaallaa ” ??? ta-ka ashir…. Asen Naga nungeri ibaji kangasa tulu ama shisanga ngasangadema/asuküma jembir,saka tangaribo asenokji tetsüpok nungi langkoshishi asoba ano tang tashi memeyipteta ta ashitsü aser menüja luja sensamasaja reprangtsü.
Ano kangasa tamashi mapa kaji aiben Dimapur ama kin aika meyoktepa aliba jila nung tsüma-longmar kar aibelen mapa kar inyakba mechi merenshia alinung, asen Naga nunger senso tajung kari arua parnok puküma amokmerena merenshiba-a mapang kar nungbo ajuruogo. Aser ano khen khenbo tsüma-longmar kari ashi-auyaa mesura temzüng kübok melitet aibelenba mechi tenarong mesuk nung asen Naga nungersa kari arua parnok puküma meyiper asen nisungjiang amokmerena merenshiba yamalajia aiben ataloker. Ano aji dang masü tsüma-longmar ashi-auer mesüra rakzükraktemer kar Police-i puer lock-up/jail nung puoka yua alinung asen Naga nunger yimsüsür lenir tajung tongtipang nisung kari arua kuliser agizüka anir aoba-a aiben dang nguogo. Iba ama inyakba jagi tsüma-longmar nisung tamajungertemji melenshitsü melen meyiper temulung- ang ulushia kümdaktsür. Aser asen lima nung tsüma-longmar tsüngdang asen Naga nunger pei lima nung talitsü mesadem arendaka tsübuseta alitsüsa asensasa aseni sang asor….. Hau tsüma-longmara ta ser tai maketba nisung mashi-mashi reshikangshi masutsüla,saka aibelenba mechi tim merenshir sernung itemla tsüma-longmar nungjagi lenmang kar nung tajangzük/teyari angutsü mechi asen Naga nunger senso tajungi pei nisung senso tajung ka merenshia amokmerenbaji kangasa tamashi mapa ka asutsü. Tanübo nai aser ni parnok puküma inyakerji pelar ama sayutsü, saka asung item tsümartem jagi na aser ni kangasa atalaa menüja mezüngmeshitsü ta metetdi. Surabangla asen Naga nungera item tsüma-longmar lima nungji oagi ayanga ka alinunga parnokia asenok ya kechi jenjang nung amshila naa…??? ta aiben asensasa arokaroka shisadanga bilemdanger.
Anungji temeim asen Naga nunger senso tajungtem, joko asenoka libaliro nung ya terabo tenük saaka alitsü mapang tongja tongogo. Aser sorkar tenzükertemia sorkar inyakyim dak aketba nung ajemdaker, asen nem teinyaktsü kechi mapasa nungloktsüdir nungloktsüaka, asen tashi/jenjang (Capacity) dak talila awaloka meinyaktsüla,lokti tentet balala nung lenirtemia nübori asenok nem nungloktsüba tashi dak alia shingaia ayim-aja meinyaktsüla. Arogo aser mungdang balala nung tenzükertemia pei inyaktsü tim dak alaka talila awaa oa meinyaktsüla, ajioda linük tenzükertemia tanga maparen kecha nunga mekongshii indang-indanga nujiso bushiba mapa nung dang rangloker inyakra, asen lima kodaser renloka tejakleni maotsü aser asenok kin-o kin tsüngda nung telongjem kodaser madoktsü ? Aji oda, alima nubortemia asen Naga nunger dang tejakleni aoba tashitemeteter kin ka ta ajatsü aser akümtsübutsü. Asen lima nung asenok tangar kintem shir densa asenok külemi lisemer, item ajunga denji jungtepa/meimtepa akokba lenmang ajak nung yaritepa alitsüba dak alaka, asenok sasa asen tali majungtsüsa sang soa mayutsü kangasa kümdangdi. Otsüla-oboula nungeri otsüsütsü ka yamai jembir – ” Asukwa per (snake) ka azüngtsü agi letsetter tasür dang aliba nisung kati bena arur mi wangdakja shia arudaktsü nung meyiper per jagi iba nisungji mechiset “. Anungji koba kin südir süaka tanü senotsü teraka angutsü mechi pei nisung reshikangshia amokmeren masütsüla, kechiba süra tanü nai tepu-küma yariba nisungji ashiko asüngbo nü tsükchir tesashitiba ka asütsü. Anungji joko asenok tangatetba ya mesü-mesüa masü saka sadem-sadema alitsüla-a ta, iba ocet ajanga tazüngertem den lemsateper. Metokmeperi kar zülusema lira metongshia azüngtsü mepishir.