Framework agreement nung Naga nunger ajak dena mali : GPRN/NSCN

Hombarnü Khehoi nung GPRN/NSCN President, Gen (retd) M.B. Neokpao Konyak aser ‘Ato Kilonser’ N. Kitovi Zhimomi na 9 buba Naga Unification Anniversary sentong nung adentsü atema arudang adenshia alirtem dak tenati teka ayiploktsüba angur. (Dimapur, November 22)

Dimapur, November 22 (TYO) : August 3 nü NSCN (IM)-i Centre den framework agreement agibaji NSCN (IM) atema dang lir anungji iba nung ajak maden aser dena mali, ta GPRN/NSCN ‘Ato Kilonser’ N. Kitovi Zhimomi-i tanü ashi.
GPRN/NSCN indang Khehoi designated camp nung 9 buba Naga Unification Anniversary sentong nung jembidang, Kitovi-i ashiba agi, GPRN/NSCN-i ajak adentsüla ta jembiba nung Naga yimten teloktem, NGO tem aser public ajak dena lir.
“India sorkari GPRN/NSCN den olemtep tenzüktsü memelunger süra, onoki kin Nagaland nung kin 16 den külemi kechi arudir arua külemi nokdaktsü,” ta paisa ashi.
Paisa, kin 16 prongla ka küma longjemtsü aser lanu putu atema tarutsü kümzüka ayutsü atema mapa inyaktsü tayongzükba agütsü.
“GPRN/NSCN nung adentsü atema masü saka longjemer ola ka adoktsü atema onoki ayongzüker” ta Kitovi-isa shisem.
Nisung kari Nagaland Tribes Council (NTC) ji GPRN/NSCN atema ola adokertem ta jembiba atema Kitovi-i, “NTC ji GPRN/NSCN atema ola adokertem masü saka onok lenmang tepaitep ka nung külem nükjidongtem bener ajurutep” ta jangjashitsü.
Naga nunger loktiliba nung tetsür nem jenjang aser maongka kasa dang agüja arur, anungji tetsürtemia tebur den jenjang kasa nung tokteptsüla, ta tetsür nem shilem 33 lemzükba onük atema Kitovi-isa metetdaktsü.
Sentong nung GPRN/NSCN President, Gen (retd) M.B. Neokpao Konyak-ia nübortem dang külemi longjemtsü aser Naga yimten tebilemtsü atema inyaktsü mepishia ayongzük.
NTC President, Lendinokdang Ao-ia o jembidang, “sendaktepa aliba nisungtem tenüng nung nisung shingaia tenangzükba nung sign asütsü makok. Telemtetba tajung ka agitsü atema taruba agreement jibo Naga Yimten telok ajaki sign asütsüla” ta ashi.
“Telongjem medeni teti atema telemtetba tajung ka magitettsü, anungji asenok nüngdak maliba onüktem ajanga mashileni anir moudaktsüli” ta Lendinokdang-isa ayongzük.
Eastern Nagaland People’s Organization, President, Koiwang Konyak-ia o jembidang ashiba agi, parnokibo telemtetba agiba nung mashishir saka kechi telemtetba agidir agiaka, ajak adentsüla, ta pai shisem.
ENPO-i “Unity First, Solution Second” ta yimyim ayimboktsüba nung matsüngshii noktaka lir, ta Koiwang Konyak-isa metetdaktsü.
GPRN/NSCN-i Nagaland nung aliba Naga nunger asoshi nokdakba atema Central Nagaland Tribes Council, Vice President, R. Yanthan-i parnok nem tenüngsang agütsü.
Naga nunger atema aser talisa Nagaland nungi Naga nungertem atema ajaki mulungi agizüktetba telemtetba ka agira CNTC-ia ibaji pusema nungittsü, ta R. Yanthan-isa ashi.
India sorkar dak yimten temulungtetba lira Nagaland nung Naga nunger indang tebilemtsü koktettsü atema tetsükdaktsü kecha mali, ta senior citizen aser taoba Sumi Hoho President, Dr. Hokishe Yepthomi-ia o jembidang ashi.
Taoba NSCN (IM) chairman asür Isak Chishi Swu-i August 3, 2015 agreement nung sign asü ta asübaji sayura, Sumi nungeri telangzütsü kecha melila, saka iba mapang asür Isak ji ICU, Fortis Hospital nung kanga shiranga anepaludak liasü aser idangji pa temangji sign asütsüsa maliasü, ta Dr. Hokishe-isa shisem.
Sentong nung Nagaland GB’s Federation President, Shalem Konyak-ia o jembi.
Iba anogomung nung GPRN/NSCN-i mapang talangtiba linük tenzüker nisung asem nem tetushi agütsü. Par asemi küm 50 tashi linük tenzükba wadang nung inyaka arur aser parnokji Hekheto Zhimomi (1954 nungi), Kakiho Tucu (1955 nungi) aser Moba Konyak (1962 nungi). Sentong nung par asemi GPRN/NSCN calendar 2017 sayatsü.