Sorkar Saru

Nüburtem atema terenlok mapa balala inyaktsü asoshi sorkari nija mesüra tentet balala dang nungi parnoki ajangzüktetba nungi shilem kar sarur, aser saru magütsürtem nem temerenshi agütsütsü ozüng lateta lir. Nija kati pai inyaba mapa ajanga ajangzüktetba sen nungi shilem ka sarubaji sorkar senpongi ayir, koba ajanga nübur asoshi terenlok mapa balala inyaker. Kodang saru sarutetba dang nungibo sorkar senpong nungi sen teindokba timba südir sentsüh ang tali tsüloker aser terenlok mapa-a awaa-waa meinyakteter. Ibayongji saru tim tagütsütsü shitak agütsütsü asoshi sorkari pei linük sasep nung ozüng tapet mapangshia yanglushia benoker. 2011 küm nütsüng yongsük züngdangba den medemdangra 2012-13 küm India nunger nütsüng shilem 1-i dang saru agütsü. Nütsüng billion 1.34 aliba linük ka nung sen crore 1 dak tema saru agütsür nisung 5,430 dang liasü; iba tetezü linük nung sen crore ka dak tema agütsütsüpur nisung aikati sorkar nem saru magütsür, ibaji ajanga BJP-i aniba NDA sorkari ochimashi sen rizüngba anema mera aika agia inyaker, aser item rongnung sorkari indirect tax ajanga saru angutsü atema inyakba ya ka asütsü. India nung saru balala ajak Centre sorkar aser state sorkartemi sarutsü atema linük Temzüng nung parnok nem tashi agüja lir. Linük nung ochimashi aser saru magütsürtem anema November 8 nü Ato kilonser, Narendra Modi-i sen 500 aser 1,000 notes anentsüba sülen linük nung nüburtemi timtem balala ajangshiba nung ajemdaker opposition party temi sorkar telemtetba anema nokdaker, ajisüaka mezüngyongi Modi-i nüburtem dang, teti asoshi tajung ka atema khenpiga atema timtem aremzüka pa nem anogo 50 nü (Nov 9-Dec 30) agüjang ta mepishiogo. Iba sülen Union Finance Minister, Arun Jaitley-i Income Tax ozüng yanglushitsü atema Bill ka benoka Lok Sabha nung agizükogo. Iba sülen ochimashi sen rizünger aikati saru magütsüba sen crore aika sangdongogo. Ashiko, India linük nung ajaki saru tim tagütsütsü agütsü nungbo sorkari yimtitembo yutsür yimtsüngtem nunga lenla ajak nung terenlok mapa jenti inyaktettsü. Linük nung ochimashi tera nungi atsüdoktsü, ochimashi sen mebendentsü aser sorkar senpong nung sen itta lia linük renloktsü nükjidong nung tan Centre nung aliba BJP-i aniba sorkari sen mamshiba linük ka akümtsü nükjidong yur maparen balala tenzüker. Pei ket nung shidi agi yangluba sen meliaka credit cards, debit cards aser ACH ama electronic payments ajanga nü nüngdak aser taginüba ajak alitsü atema sorkari ajungshir. Iba dak sentakba nung Modi-i par minister tem aser lenirtem danga yimtaklirtem, aluyimertem aser aayangertem densema senso ajaki electronic payments amshitsü ajungshiang ta tuyuogo. Kodang iba maparen ya asangsang nung ajaki benshidir saru magütsürtemia parnoki ajangzükba sen miima meyutettsü anungji saru tim agutsütsüsa akümtsü, aser ibaji ajanga linük nung ochimashi sen rizünga meyutettsü. Digital payment ajungkettsütsü asoshi Arun Jaitley-i credit/debit cards, e-wallets aser mobile wallets ajanga shishirtem atema tajangzük kar agütsütsü sangdongogo. Ashiko, küm ishika sülenbo tang tamshidak sen 2,000 note tasenba yaa sorkari anentsütsüa akok, sen 10,000 ser tema transaction bo Aadhaar card no amshiang sütettsüa akok, nisung ka ket nung sen telatet ka dang ayutsü melatsü, bank ajak nung Aadhaar card number majangibo sen meyutettsü mesüra magizüktettsü, hon densema sentioset balala ajak nisung ka ket nung telatet ka dang ayutsü melatsü aser tanüngbajibo sorkari agitsüa akok, kimong-lumong aser kiojen ajak sorkar dang sangdongtsü atema anogo mapang züngzüktsütsü, iba sülenjibo mesangdongi aliba kiojen ajak sorkari agiadoktsü. Idangjibo sorkari terenlok mapa atema lemzüktsüba senotsü auyartemia auyanüyonga mauyatettsü aser ochimashirtemi ochimashi mapa miima inyaknüaka meinyaktettsü.