Masetshiba yokji

Taküm 2017 küm Ao Kaketshir Mungdang  (AKM) 67 buba lokti senden Changtongya nung yasüng nungi “Masetshiba Yokji” omen ser tenzükogo. Iba mungdang sentong angudang asenok asoshi ‘masetshiba yokjiji’ kechi aser kong lir ta jet ta temulungi aiter alitsü. Atangji, tanü tendak talisa asen Ao kin aser Aotsür-Aortem asoshi masetshiba yokjiji Ao Kaketshir Mungdang asütsüla. Yokji agi ki tangiter, anungji laodi asüyonga melaor. Aji oda, yokji masetshii tashi itta ali tashi kiji melaotsü. Iba medem tanü Ao kin aküm samatsüsa aser telongjem raksatsüsa alima yimten aser lokti mopong agi anokshitsüpet anokshitsüba angur aser anokshi shia laor ama reprangtetter. Ashiko, ibaji yokji maliba agi mesüra aliyonga asetshiba agi mesüra tashimaitba agi asütsüa akok. Yokji tetezü tedangiter aser tenungiter, anungji AKM ya Ao kin nungitba telok ka lir ta Aotsür Aoer kaketshir ajaki angatettsüla. Naga lima ya kanga tebenja aser yimten tebilemtsü tulu aliba lima ka lir, anungji mapang shia yimten telok balalai pei tsütsü peii bilemba tongnü dang lokti tentet aser nübortem nungshitsür. Iba amaji mapa ajak nung tia mejungi ‘party politics’ aiter. Iba ama politics tamajung jagi asenok lokti nung aiben asen kin aser nübortem ajangzüktsü bilema masü saka party-i bilemba ataloktsü aser pei ajangzüktsü asoshi dang bilema telemtetba agitsü merangdang Ao kin tangar tsüngdang tejak metentettsüsa aiben ataloker. Iba ama yimten mopong agi onshidang asen kin aser nübortem tangatetba nung melaodaktsüi nungittsüsa Ao kaketshir aser lanurtem shia dak pei lima aser nübortem meimba shisatsü aser tangatetba alitsüla. Atangji, Aor lanur aser kaketshirtem asoshi asen kin aser nübortem nungitsüba yokjitemji tangatetba, temetetba aser pei nübor meimba shisatsütemji asütsü. Asenoki tanü ama mongdang sentep dang lokti nung o tajung aika jembiaka, asenok dak tangatetba yokjiji melira party mopong tilakata metizüktettsü. Aji oda, asenoki asen lima asoshi mapa tajung inyaktsü mulungtetaka asenok dak temetetba aser alima meimba shisatsü melira sübokrem tilaka matsüngdang asenok laodoktsü. AKM nükjidongji ” Kin Asoshi’ lir. Iba nükjidong nung jagi masetshii asenoki asen kija ajungtsü asoshi masü saka kin asoshi tangatetba aser temulungtetba nung inyakra, iba jagi asen kinji merenadoktsü aser nübortem yimji yimjung nung alitsü. Ashiko, aiben asenoki asen kin aser nübortem nungittsü mapang arudang, asenokang tashi maitba kümer lia alitsüa akok.  Iba jagi asenoki tangari asenok dak teyari aser tajung imlabatem magütsütetter. Tanü asenok asoshi tamakokji aji lir. Ibayongji, tang asenok rongnung masetshiba yokji nüngdakba indang jembitsüsa nüngdak akümer südi. Asenok ya yokjibo yokji saka nüngdak adok shia asetshir lira nüngdak madoktsü. Aji oda, asenok dak tangatetba aser temetetba melira asenoki asen nübortem menungitettsü. Atangji, tangatetba ya Tsüngrem nungi angur aser temetetba yabo asenoki azüngba aser inyakba agi aar. Aji oda, nisung ka dak tangatetba aser temetetba kodang lidir, pa mesüra laji yimten, lokti aser arogo asoshi yokji tajung ka asütsü. Yimten aser lokti nung mangatettep yipru tulu aruyonga pai mesüra lai angatetba aser metetba jagi masetshii tasü itta nokdaktettsü. Tanü putu nung asen kin aser aser asen nübortem asoshi iba ama tangatetba nung masetshii mulungtetter tasü itta nokdaktetba  AKM nüngdaker. Atangji, AKM tenzükli nungi tanü tashi lenir balalai AKM ya yokji dang nungibo tuluba süa Ao kin asoshi dang masü saka Naga kin asoshi tedangiter aser lenir süa shilem agia aruba angur.  Aji oda, AKM ya Ao kin sasep nung dang masü saka NSF ama Naga kin telongjem asoshi yokji tongtibang ka lir. Iba jenjang aser khuretji meteta AKM lenirtemi anir Aor lanurtemi Ao kin aküm mesamadaktsüi tangatetba, temetetba aser temulungtetba tulu nung asen kin yangerba maparen ajak nung ochi aser pei tetsü tasoli meimba shisatsü agi shilem agia nungittsüla.