Nisung lutsütepba election

India ama yimten telok (political party) kwi tentettir tentetaka kecha tenokdangba mali ajak agizüka election nung toktepdaktsüba mapa ya yimten  nung jangratemtsüka lir. Yimten telok shia pei lima aser nübortem asoshi pei tangatetba aser nükjidong balala lir.Item nükjidongji bener nübortem ajurua jembitsüba mapang tajungtibaji election ya lir. Ibayongji, election aru shia yimten telok shiai pei telok nükjidong nung ajemdaker nübortem asoshi inyaktsütsü sentong tapu balala metetdakja senzür. Iba kasaji tang ya India nung Uttar Pradesh aser Manipur state nung  assembly election atema nüboyimba mapang lir. Item state-tem nung yimten telok balalai jembia senzüba onüktem angdangra, tezüdangtsükaji, yimten telok katia taruba kümtem nung nübortem asoshi terenlok mapa inyaktsütsü asoshi temulung süa mejembir. Talisa, India nung aliba state ajak rongnung UP ya kanga tongtibang state ka lir, kechiyong iba state nung yabo Lok sabha nung amentsü yokba tatar züngsem 80 aser assembly tatar züngsem 403  lir. Ibayongji,  taoba Lok sabha election nung BJP teloki tatar menden 80 nungi menden 71 anguba ama telok kati danga UP nungi tatar menden chikujunga ngura, iba jagi center government akümtsüba nung tuluka yarir. Aji oda, Samajwadi Party (SP) teloki yimsü tesüdak nung BJP teloki parliamentary election nung menden paikaji ngutetbaji BJP asoshi teimla tuluka aser SP asoshi shisabolutsü tuluka lir. Ibayongji, tang assembly election nungbo BJP den tokteptsü asoshi SP teloki kecha atsüayong mesüi Congress telok den longjem südi. Iba kasaji Congress telok asoshia parnok kijaibo tangar telok BJP ama ka den tokteptsüsa tashi itta malinungji SP den longjembaji telemtetba shitak agiogo ta bilemer. Aji oda, UP election nung külen BJP aser külen SP o Congress na toktepdang ano külen tongtibang telok ka Mayawatii aniba Bahujan Samaj Party (BSP) lir. Item telok asemprongla ya UP nung dang masü saka India nung kanga tongtibang yimten teloktem lir, anungji tang ama election mapang parnok yimten telok shiai nübortem dang parnok nem government akümtsüsa maongka agütsüra, parnok asoshi inyaktsütsü bilema aliba sentongtem metetdakja nangzüktsüla aser item onüktem nungji bilemdanger nübortemi vote enoktsütsü telemtetba agitsüla. Ajisüaka, ajak asoshi tia majung UP nung tang election nüboyimba sendentem nung yimten lenirtemi jembibaji tarutsü nung nübortem asoshi terenlok mapa tajung inyaktsütsü asoshi shisatsü tasen amshia sentong tajung renemer metetdaktsür masü, saka kati ka lutsütepa jembiba agi nisung lutsütepba election amai dang kümogo. Aji oda, Narendra Modii SP lenir, Akhilesh Yadav, Congress lenir Rahul Gandhi aser BSP lenir Mayawati luja jembiba dak alaka UP asoshi tebilemba onük tasen tajung ka bener arua jembiba mangashir. Iba kasaji Akhilesh, Rahul aser Mayawati nungertemia taruba küm 5, 10 mesüra 20 nung UP asoshi kechi inyaktsütsü ta asüba onük benoka jembir masü saka BJP lenir Narendra Modi dang luja jembiba angashir. Aji oda, shisatsü aser sentong tasen benoka nübortem tsüngdang jembitsü melen nisung dang luja jembiba jagi nübortem majangzüktsü aser alima merenloktsü. Shin o nung ashi ama, tekolok tila adenertemi tangar indang jembir aser shisatsü tekolok teyarika alirtemi alima tensa indang jembir saka shisatsü tekolok tulu alirtemibo shisatsü aser sentong tasen bener arua tarutsü indang jembir. Atangji, election agiba ya nisung lutsütepa toktepba sentong ka masü  saka nübortem asoshi tarutsü nung tajung inyaktsütsü asoshi nangzüktepa toktepba mapang ka lir. Ibaji meteta yimten lenirtemi alima renloktsüba sentong aser nübortem jenjang tajungba kümdaktsütsü asoshi shisatsü tasen bener arua nükla tajung sayutettsüla. UP nung süli, Manipur nung süli, koba teloki tatar menden teimba angutsüar memetet saka nübortemi yimten telok kobai nisung tajungba luja jembir ta asüba nung masü saka yimten telok koba nung nübortem meima tenzüktsü pur tetemsü lenirtem lir, iba dakji rangloker pei vote peii indangindanga enoktsütsü imlar.