Maternity leave hopta 26 asutsü atema Parliament-i Bill agizükogo

New Delhi, March 10 (Agencies): Organised sector nung tetsürtem tanur soa pentsütsü atema maternity leave hopta 26 agutsütsü asoshi Brihostibarnü Parliament nung bill ka agizükogo, aser iba ya ajanga linük nung tetsür million 1.8 ajangzüktsü.
Tang tetsürtem nem maternity leave hopta 12 agüja aliba nungi hopta 26 ajungkettsür.
Iba ozüng tasenba ya employee 10 dak tema aliba establishments ajak nung benshitsü aser iba tajangzük ya mezüng tanur ana atema dang asutsü. Tanür tasembuba asodangbo maternity leave hopta 12 dang angutsü.
Ita ishika tejaklen Rajya Sabha nung Maternity Benefit (Amendment) Bill, 2016 ya agizüka liasü aser yashi Lok Sabha nunga iba bill agizük.
Alima nung maternity leave talangtiba agütsüba linük anaji Canada nung hopta 50 aser Norway nung hopta 44 lir, aser tasembuba jenjang nung India asütsü.
Tejenba ozüng nung temelenshi metetdaktsüdang Union Labour Minister, Bandaru Dattatreya-i, iba ya ajanga tetsür aika ajangzükdaktsütsü merangtsü, ta metetdaktsü.
Lok Sabha züngsem kari paternity leave (teburtem atema)-a akhangba onük nung ghonda pezü shi o toktepba sülen Minister-i, “International Women’s Day amungba sülen anogo ka lir ni iba sempet ya tetsürtem nem agutsür,” ta metetdaktsü.
Maternity Benefit Act, 1961 ajanga mapa inyaker tetsürtem tanur soa pentsüdang la sodi agiaka itasenbo shitak agutsür.
Minister-isa state sorkartem danga, tetsürtemi item tajangzük agitettsü atema inyakdaktsüner ta metetdaktsü.
Tetsür ka mapai aidang yongi tim ketdangsertemi la dang maternity tajangzük indang metetdaktsütsü nüngdak, ta Dattatreya-i ashi.
Central sorkaribo parnok service rules yanglushiogo aser parnok kübok inyakertem nem maternity leave hopta 26 agutsüdar.
Züngsemtemisa, iba tajangzük ya organized sector nung inyakertemi (shilem 10) dang agitettsü ta benokba nung ajemdaker Minister-i, unorganised sector nung inyaker tetsürtemia maongka agitettsü atema sorkari mera agidar, ta metetdaktsü.
Tetsür züngsem kati, iba bill yanglushiba ajanga tanur abener tetsür million 1.8 dang ajangzüktsü aser unrecognised sector nung mapa inyaker tetsür shilem 90-i bo iba tajangzük magitettsü, ta shia liasü.