Merila teintet kaji anogo ishika mesüra ita ishika taküm alir aser ibaji merila tapu balala (species) dak tuluka ket lir. Merila karbo meyi nungang taküm alir aser kodang tsüngküm tongdir süadoker, ajisüaka parnok indang entsütemji tsüngküm nunga meraksai/mesüi alir aser meyi mapang ayalokdang rüteter. Ano merila tain karbo tsüngküm nung atsükoka/amoa oa (hibernate) atar anungji item merilatemji küm ka nungi tanabuba küm tashi ayaloka taküm liteter. Tsüngküm mapang entsü ama aliba merilatemji meyi ayaloklii rütetba sülen hopta ana nung tain akümer. Merila tepongtemi naro tzü mesüra ibala mesükba chiyungtsü chia taküm alir, kechiba süra parnoki merila tetsü ama temang nung teyari angutsü asoshi azü ajemtsü menüngdaker. Merila tepongtembo tetsütem dak entsü koloka yutsürbo hopta ka shi dang taküm lir süadoker. Ajisüaka merila tetsütembo talanglang alir. Parnok ita ka nungi ana tashi arishi alir, saka tasütsü mapang matongdang parnok shiruru tilatemi achir, yipru mopung agi tepseter mesüra parnok tebok nung entsü renlokdaktsütsü asoshi nisung dak azü ajemdang maseter.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login