Amravati, May 20 (Agencies): Muslim nungertemi ‘triple talaq’ nokdangtsü atema ozüng ka meyanglura sorkari tiyongtsüi aita inyaktsüsa akumtsü, ta tanü Union minister, M Venkaiah Naidu-i metetdaktsü.
Tanü Maharashtra state kübok Amravati nung senden ka nung jembidang Naidu-i, “Loktii iba onük agizüka inyaktsüla, iba den külemi parnoki (Muslim) iba sobaliba anenra tajung asütsü. Ajimesüra sorkari iba (trible talaq) ya anentstsü atema ozüng ka yanglutsüsa akumtsü,” ta metetdaktsü.
“Iba ya nija onüktem nung tiyongtsüi ia inyakba ka masü, saka tetsürtem nem ochi temeten agütsüba onük ka lir. Tetsür ajak nem kasa temeten agütsütsüla. Iba ya, ozüng tsüngdang ajak kasa züngshitsüla, ta asüba onük ka lir,” ta Union Information and Broadcasting Minister, Naidu-isa metetdaktsü.
Pai ashiba agi, Hindu lokti nunga temenen mapatem nokdangtsü atema ozüngtem yangluogo, aser item rongnung tanur asüdangyongi kibong kümdaktsüba, kinüngbu süra kinüngtsü rongseta asüba aser kiyimlai kinüngbu nem kibong akümdang sen agütsüba densema lir.
“Hindu loktii tanur asüdang kibong kümdaktsüba onük nung o lemtep aser ibaji nokdangtsü atema Parliament nung ozüng ka benoka aji agizük. Tanabuba nung ‘sati’ lir, kong tebur ka süra pa kinüngtsüa asür. Tangbo Hindu nungeri itemji ozüng yanglua nokdanger. Tasembubaji dowry lir, aser ibaji nokdangtsü atema Dowry Prohibition Act agizük aser Hindu nungeria ibaji agizük,” ta Union Minister-isa ashi.
“Item ama sobaliba inyakyimji lokti anema lir ta rateta Hindu loktii item onük nung o lemtep aser ozüng tasen yanglu. Ano inyakyim kar nung temelenshi nüngdaka lir, aser iba atemaji meranga inyakdar,” ta paisa ashi.
“Meimchie kaji meimchir ama züngshitsüla, aser iba nungji Hindu nunger, Khristianpur mesüra Muslim ta melemdangtsüla. Item ama sobaliba inyakyim ajanga tetsürtem temeten anema meinyaktsüla,” ta paisa ashi.
Naidu-i yimtenren nung küm aika tenzüka arudar, aser pai ashiba agi, pai Narendra Modi küm 10 tashi Ato kilonser inyakdaktsüner.
“Linük nüburtemi Modi aginer. Pa küm ter tashi Ato kilonser inyakra, alima nung ano India tashi taitba akümtsü,” ta pai ashi.
You must be logged in to post a comment Login