Dimapur, July 16 (TYO): NPF Party-i putepshitsü atema mapa inyakdar saka party sasep nung jembiba onük ajakbo yimjak nung memetetdaktsür. Ajisüaka, iba tebilemtsü adokba kuli karbo nübortem den lemsateptsüsa akümer, ta Nagaland Sorkar Otongdar, Yitachu-i tanü sangdong ka nung ashi.
Tang Nagaland sorkar nung Dr. Shürhozelie ji Chief Minister lir aser iba jagi pa Leader of the House lir aser Chief Minister menden tazüng masü. Opposition maliba sorkar ka asünung Leader of Opposition mali aser Assembly nung Opposition party ali ka asünunga, MLA temji shilem 1/6 dang tajemba süra, Leader of Opposition ta ajatsü makok. Iba jagi 12 buba Nagaland Legislative Assembly nung Congress opposition MLA 8 dang asüba agi parnok Legislature Party Leader dang Leader of Opposition ta maja aser official jenjang kecha magütsü, saka Congress Legislature Party leader ta dang aja, ta Yitachu-i ashi.
Tang adoka aliba onük ya NPF sasep nungdang lir saka Angh aser Speaker office tem tongogo. Dr. Shürhozelie Liezietsu aser T.R. Zeliang naprong NPF züngsemtem lir anungji tena indang mangatettepji party sasep nung benoka telemtetba ka agitsüla, ta paisa shisem.
Kodamasüba tensa ajuruba ajanga Dr. Shürhozelie nem pai memulungaka Chief Minister menden agütsü. Maneni, May 26, 2017 nü DAN Legislators Meeting nung pa Nagaland Legislative Assembly nung züngsem ka akümtsüla aser külemi sorkar ketdangsüa aotsüla ta telemtetba agi, ta Yitachu-isa sangdong nung shia lir.
Maneni, DAN Legislators-isa Election Commission of India dang 10 Northern Angami-I A/C indang by-election ji tekaratiba nung agitsüla ta mepishia liasü, ta Yitachu-isa ashi.
T.R. Zeliang ya Chief Minister Dr. Shürhozelie-i len aniba NPF Party nung züngsem ka lir aser iba jagi pai no-confidence motion benoktsü makok. Anungji, züngsem 60 indang assembly nung NPF züngsem 47 lir aser iba jagi Dr. Shürhozelie-i absolute majority tashi bena lir. TR Zeliang-i confidence motion benokra aser NPF MLA temi Party Whip anema vote agütsüra parnok disqualify asütsü. Speaker-i parnok disqualify masütsü ta MLA tem nem mashilen tesayuba agütsür saka iba onükji okadak benokra, parnok ajak Linük Temzüng aser ozüng kübok disqualify asütsü, ta Yitachu-isa metetdaktsü.
Putepshiba maparen ya nisung kar tashimaitba ama mezüngshitsüla. Nübortemi yimjung, terenlok aginür aser tejakleni onür aser parnoki DAN sorkar akangakanga lidaktsünür. Anungji, asenoki nübortem taginüba anema meinyakli saka party sasep nung putepshia angatettepdi. Nübortemi DAN teloktep nem mapa inyaktsü nungloktsüba ama asenoki inyaktsü merangdi, ta Yitachu-isa sangdong nung mepishia ashi.
You must be logged in to post a comment Login