Nemnemba (Murmerring)

Dr. T. Imnakala,  Missionary

Nemnemba tashitak wara agi aika süogo. Taküm, tanela den rongsen jenti samaogo. Iba tesamaba wara ya Tsüngrem mepelaba tajashi, temerenshi lir. Bilemdangang aser kikümi ibai ait asü masü ? Tenlaba ter shilem aser Missionary tenla nai pelaseta sarasadema tenlaba nung temoatsü aruba nai meteta alitsü. Ano shiri koroba, nennemba, anema jembiba,, shitak magütsüba agi Tsüngremer tejashiba aruba timtem aangshiogo südi. Ano kia, kibong, Arogo, (Mungdangi) Tsüngrem melong süa metenlaba, magütsüba, meyariba agi Tsüngremi asen dang kanga mepelar ta ashir aser iba temerenshiji asen dangi chidiyongdiba temerenshi yoka lir ta ashir. Asenoki tendangdi. Takarba nungi sensaktiba tashi, tambuti nungi tanübuti tashi oda students class 4,5 nung azünger tila tanur tashi, ano Police ya temeshiba nung tanüker taneptsür saka Police-temji kena manen mejakdena tapu ajak achir tajemtsübo parnokiang bener senzür ya atakatem masü no? Peisasa chiyongdir dang masü, oda yipru mopong dena chia ajemer, atangji tershilem magütsüba tenla saruba nung koroba, nemnemba, anema jembiba bilemdangang aseni magütsüba agi, magütsüba dang nungi tersü agi nisung aser rongsen samar, ya atangji asü masü? Nai mesüra tsüraburi aibelena lir, joko tai nangzüka melongsoa pelashishia tenlatsü tenzükang mesüra semchir tashi merenshitsü. Mangdanger ka ajanga Tsüngremi ashi, Aoerbo ajak samatsü, Tsüngremi Aoer dang kanga mepelar ta ashir.
Nemnemba temenen ya atamata masü, anungji Israel nungeri nennemba anema jembiba agi par dangi aruba timtem kar angur. Alar tia nungi pei temoatsü limai aodang Israel nungeri Tsüngrem anema Mosa, Aron anema küptep, raraer, nemnemer onok Ijip nung sür lilasüng, kechiba anir aru ta kanga dang asatep, saka Tsüngremi kanga dang aochia azüzüka temeim sayua aru. Tzü taku agi tanang kümdaktsü Züng 15; Aya dang shi chinüdang Mana aser Opiya ozü agütsü, Tzüradang long nungi tzü adokdaktsü. Züng 17;
Ano tali dang nennema anema apuso nung
1. KIBUBA mi parnok rongnung jangrua kar rongset.
2. Tasoba küm 20 nungi temapur ajak arem nung süa shizüka ao. Nenok jabujari khu nenoki abentsü aser nenok chirtem küm 40 arem nung sanüker küma alitsü. Züng 14;
3. Nenoki alima ladangba anogo nungi anogo kaji küm kaka oda nenoki menaba tai nenoki abentsü. Züng 14;
4. Ali tebang lapoker nisung 250 kibong den Rongsen oset ir nembang, aji sheoli alu (Mulumi) züng 16;
5. Ano nisung 14,700 wara agi kenyongi asü. Züng 16;
6. Per tesashi agi nisung dak mechia aika asü. Züng. 21
7. Ano wara agi nisung 24,000 asü. Züng 24:9.
8. Adianu adianu aser medemer medemertem nok agi leptepa anogo ka nung nisung 3000 lepset. Ani 32;
Parnoki nemnem aser tesamatsüba samatsüba ama asenoki menemli I Kor 10:10.
Anungji iba mashikoshi aser tekirak putu nung nenok tindang Tsüngrem chirtem ochi aser tai meketi tesangwa ama ayatsü. Pelifi 2:15.
Ajiang ajak madak o bendangtsü aser memeshipur ajak pei memeshiba o, temenenpuri jembi aji asoshi tai agütsütsü kibubai pei temeshipur 10,000 den aru.
Parnoki nennemba, pei azüapong arishir aser parnok tebang agi asüküm o tulu jembir, aser tejangzük angutsü asoshi parnoki nisung asanger. Yihuda 14-16.
Nenok per chirtem nenok mejungi yur nenoki koda tajung jembitet ? Kechiaser kechi temelong nung nungi lir, aji tebangi jembir. Mt. 13:34
Asenoki chidiyongdirtem sempar, arütsür merenshir iba jagi makoktsü, asenok tsüraburtem toklang tenzüker, missionary lokti lenirtem asenoki aseni aibelenba asen Tsüngrem dang takok meshitsüla. Ter shilem aser tenla nung koraba, nennemba, anema jembiba iba temenen ya Tsüngrem tsüngdang tai tulu anungji Aoertem nisung tajung ajak sümadagi. Ano süjen dang asütsü. Mangdanger ka ajanga Tsüngremi ashiba Aoertem ajak süadoktsü ta ashir.
Asen Tsüngrem dang iba khuret tulu ya jashia khuret bena lumia sarasademang, süra Tsüngremi aochitsüa kar ta sarasadema zülur.