Alarsa aliba tesem ana !

Tanü asenoki asen taküm aser asenok lokti jenjang jungjunga reprangdangra asenoki asenoksasa alar jenjang nung alitsüsa kümtetba tesem aika lir. Item tesemtem rongnung  timtem aser takoksa tulutiba anguba tesem ana rongnung kaji kaketshisatsü nüngdakba tesem aser tangabaji taneptsü nüngdakba tesem asütsü. Item alarsa aliba tesemtem nung jagi adoktsü asoshibo India den jembitsü menüngdaker. Aji oda, asenok yimtak aser asenok alidak asen state nung education tajung mengutet tangaleni shisa aneti aoba tetezüji asenok kaketshisatsü bushiba nunga tangar kübok alarsa lir. Naga nunger tsüraburtem dak tangatetba tajung kaji, jala aser jabaso ajak nem kaketshisatsü tajung agütsüner saka sensakba agi private school tajungi meyoktetter aser government school nung kaketshisatsü tajung mangur. Iba tia nungji aputepa pei tanur private school nung züngdaktsür. Ajisüaka, küm tom nung tuition fee magütsütetba osang school nungi arur aser ano kasa timtem jagi küm atemdangbo tuition fee magütsüra nür chir result magütsütsü ta school nungisa shidi arur. Iba ama tsüraburtem alar jenjang nung lia maksü ajurur. Asenoka pei lima nung senso tajung ka ama aser pei chirnurtem nem kaketshisatsü tajung agütsüteta nümadanga alitsübaji asenok temeten lir, ajisüaka külen government-i government school anepalu mesütetter aser külen asenoki asen peribosa akatsüsa rongsen jenjang ka meyanglutetter ta asüba tia nung asenok temeten asoshi ola madoktettsüsa asenoki asenoksasa alar kümer alir. Iba alar tia nungi asenoksasa adoktettsüsa asenoki khen ochishia alitsüla, meranga inyaktsüla aser pei temeten mayoktsüla. Ano, asenok alar jenjang nung anogo shia maksü timtem anguba tesem kaji taneptsü angudak taneptsü mengutetba timtem ya asütsü. Asen lima nung taneptsü angutsü atema tesem ajak nung government-i mozü ki yangluja lir. Ajisüaka, item mozü kitem nungji inyakertem nem ita sen agütsütsü aser mozü kitem tenüng nung kar tajangzük agitsü ta asüba dak alaka, nübortem taneptsü mangur. Ajungbena nisung ka tebok tashitsüka atua government mozü ki bushia aodang aiben anepalur malir aser anepalur aliyonga khen atema tangu tayangba anendaktsütsü asoshia mozü süngjang kata magütsüteter. Ajak, private mozü kidang reprangtsü aser alitsüba dang akümer. Ajisüaka, makamaitba agi kar dak alaka aikati private mozü kidang taneptsü bushia moutetter. Iba ama tia kati kodang nisung iadokdir, pa mesüra laji alar tia nung lir ta asenoki metetdi. Aji oda, iba kasa tia jagi asenoka ia lira, alarji tangar masü asenok asütsü. Iba tia nung sen aputeper tangaleni taneptsü bushia aor aser hopta anasemka lirbo kimonglumong ayoktsüsa akümer. Iba amaji semchirsemnurtem tashi nung maomatsüsa sentsü agi tsübanger tesüsa tasümang bener arur. Atangji, meshiranger mali aser masür-a mali saka ali kimong tashi yoker tasümang bener arutsüsa atalokbajibo timtem dang masü saka maksü lir. Tanü tsüraburtem aika iba maksü nungji tangar dang pei tejaka mesayutet shisabolu nung lir. Atangji, iba tiajibo alar dang nungia tamajungba. Item tia nung jagi asenok nüchi küma arutsüla. Iba nüchiji tangari agütsütsü masü saka asenoki asenok temeten meteta ola adok nung dang angutsü. Tsüngremibo asenok ya nüchi yanglu saka asenoki meinyaki chiyongnüba, manger sangwa nung takar kümnüba aser khuret kecha maben anisüngzüka linüba agi aser talisa election mapang ama nung asenok temeten yokadokba agi, asenoki asenoksasa alar jenjang danga teküpbokba nung alir. Aji oda, kaketshisatsü tajung nguner saka mengutet ser tanurtem ajak alar kümdaktsüba tia nungi aser angati taneptsü angutsü melen takaba ajak yoker tasümang bener aruba maksü tia nungi asenok nüchi küma arutsü asoshi, asenok ajaki khenbo timtem arema ochi nung nokdaktsüla aser ochishia alitsüla. Ochi agidang nüchi kümtsütsü ta asübaji tiyazü masü.