Tetsür jenjang jagi alima kechi tia nung ali sayur (Women’s status is indication for Nation)

– Mrs. Meyisongla,
Retd. Deputy Director (Nursing), Nagaland, Kohima.

Iba ocet ya asen lennir P.V. Narashimha Rao, Prime Minister of Indiai tetsür conference ka nung jembiba o Nagaland Times March 15, 1994 nung adokba tongmelang agi asen Ao oshi nung meyipzüka adoktsür, kechiba süra English o mezüngteter aika atema ibai tajangzük asütsü ta bilemer. Naga lima nungbo asen Aor Aotsürji tashi temetet rongnung züngsema lir. Anungji lokti tentet maparen aika nung temetetertem jagisa anir inyaktsüla ta angateta ibai zülur.
P.M.-i ashiba agi ali pokli nungi tetsür jenjang ya tebur dang nungi teküpbokba tia ka nung tokja arua lir. Ya teburtemi yangluba kar lir, tetsürtemi peisasa yangluba kar lir aser oda tetsürji tebur dang nungi tashi maitba asüba agi südi ta pai ashi/ bilemer. Maparen aika nung tetsürtemji, tebur tenzüka kulemtsü atema dang alir ama benshia aruogo, oda asenoki Tsüngrem dang külemba ama tetsür jagi tebur kulemtsüla ta bilem.
Saka asenoki jungjunga asadangra aser bilemdangra, tsürtemjia tebur den saku jenjangji magütsüra alimaji tejakleni maotsü (Equal treatment), aser ya kecha süngmangtsü mali. India nung tetsürtem independent mangudang aser ngur külen tia medemdangba yamai. India Independent mangudang tetsürtemji kilong nung dang shibanger pei kinungbu külema ali. Saka kodang India Independent angutsü atema British nunger den rara, tetsürtem aikati tasü itta rara aser teburtem nungit. Kodang Independent angu tetsürtem parnoksasa Education lenmang tajung bushiteta azüng aser teka mapa nung terenlok aser office mapa inyaka rongsen lenmang nung terenlok jenti angu. Idakji chia tanur junga anitetba nung shilem agi. Saka yagi teperi masü. India rongsen lenmang nung aser tashitemetet nung tangar lima memeneb (England, America, Japan), ya tanga kecha agia masü tetsür nem equal right treatment magütsüba agi ta pai ashi. Anungji ibaji atema political leadertemi aser Govt-i ozüng aser programme tapu aika yanglua bener aor. Tatishitsü agi, “Women in India’s development”. Ano social scientist-temia ashiba agi, tetsür nem equal right agütsüba jagi dang alimaji topur junga renloktsü aser tanur tajung anitetsü, rongsen lenmang nung tanger menepa aintsü. Iba kasa o ya 1945 tetsür conference ka nung panditji Nehru-i jembi. Ano Mahatma Gandhi-ia All India women conference ka nung jembi ta P.V. Narashimha Rao-i ashi.
Aluyimertema alu mapa, ki mapa, kiset shiruru anepaluba, olangla mapa inyaktsü, tanur junga anitetba, soruchiok junga asüba, merükmeju, sobusolemtsü, ajak ya tetsürtemi teimba inyaker. Parnoki rongsen lenmang nung takar kümdaktsür. Tetsürtem teimbai sali moko machir, yi majemer; Drugs machir, sen masayar, saka tebur teimbakati sali moko achir, yi ajemer, sen asayar, pei kinungtsü aser chirnur senzüka toktsür senzür. Aser kibong nung rongsen lenmang nung sensaker kümdaktsür. Tetsür aser tebur kasa jenjang agütsütsü mechi nung Govt. of India-i ” The Mahila samrithi yojna. The National commission for women, The Rastriya Mahila koshi, R.D. nung 25% tetsür shilem asütsüla, parnok sasa parnok tanir shimer parnok programme nung sen amshia mapa inyaktsü ozung yanglua lir “Act passed” süa lir ta pai ashi. Iba programme nung ajemdaker tetsürtemi mapa tajung aser tulu aika inyakdar eg:- Ak, Nashi, An, aser san metsüba. Sumomo lu ayimba, süngmok, aser mersü lu, ayimer etc. Ano bank aika nung aser post office nung sen lakhsa lakh aika yua lir. Pai ashi item programme tapu ajak nungji Govt. den yaritepa telok tentet balalai tashi anga, jangrapangra, aser mulongsoa yariteptsüla. Aji mesüra asen lima tejakleni kodanga maotsü. Lokti tentet maparen ka nung temelenshi arutsüji kanga temelabo masü. Saka tajungba ka atemabo ajaki hai haura akatsüla, eg:- Sati “Hindu nunger yimsü nung kodang kinungbu südir pa arungba misen nungji kinungtsüjia arungtsüla ta asüba ya majung aser melenshitsüla ta jembir arur takok angur. Tangbo kinungbo süaka Hindutsürtem taküm alitsü akok, yamaji tetsürtem nem equal right aser treatment agütsütsü atema state legislation aser parliament nung ozüng yanglua lir, itemi nuburi mapa kuma inyaktsüla ta pai ashi.