Nüchiso anogo ka

Election agiba anogo ya nübortem asoshi nüchiso anguba anogo lir ta meteta pelatepa pei vote peisasa enoktsüi aotsüla. Tanü asen lima nung senso ajaki yimten (government) yangluba nung shilem agitettsüsa temeten anguba ya angati anguba temeten ka masü saka iba temeten angutsü atema, asenok shiruru ama aliba mapang, tangar temetetter limatem nung nübortemi taküm ajak bendanga agüja kibong kati dang yimsü süa aruba chuba yimli ajungdoker ‘democracy’ yimsü ya bener aruba lir. Aiben asenoki asen nem aseni mulungba government akümtsü asoshi temeten agütsüba ya ayongayonga anguba temeten amato bilema mezüngshir. Ajisüaka, America lima tashi nunga tetsürtem nembo 1920 kümang vote agütsütsü temeten agütsü. Aji oda, tetsür-a tebur-a vote agütsütsü temeten anguba ya küm aika chubaer kibongi dang mesüra chuba yimli anendaktsür külena teburtemi dang yimten nung shilem agia aruba anema raraa arur anguba nüchiso ka lir. Iba jenjangji memetet asenoki election nung shilem agiba ajanga pelatepa shilem agitsü melen election ya raratepba aser nübortem rongnung meputep adokdaktsüba mapa amai ka dang kümdaktsüogo. Tangarbo ano alima aika nung government yangluba nung senso ajaki shilem aginüaka ‘voting right’ magütsür, iba jagi pei limabo nüchiso angu saka nübortembo nüchiso manguba tia nung aliba nübortem aika lir. Ajisüaka, asenokbo tasodang takar kibong nung aso ama, yimten temeten ya asenok asodangbo terenem yuja liasü. Iba jagi balaka asenoki voting right ya kecha balaka tongtibanga ta retreta mebilemer südi. Item ajakji angateta tang nungibo nisung ajaki election mapang nung pei vote ya kanga senti ta angateta pei vote peisasa enoktsüi aotsüla. Pei vote tangar nem enokdaktsübaji pei senmang tangar nem amangdaktsür amai lir. Ano külen, aseni tangar vote enoktsübaji tangar temeten rakzüker mesüra auyar ta angatettsüla. Yim aika nung yimer ajak meyong vote nisung asem pezü kati dang agütsür. Tetezü asenok asoshi government yangluba nung asenokbo madener. Tanü yimsüsürtemi nübortem mezüngmeshibaji nübortemi pei vote peisasa magütsüba agi mezüngmeshir ta angatetdi. Asenoki asen vote agütsü asübo yimsüsür aser ketdangsertemi asenok akümtsübua asenok asoshi terenlok inyaktsüba sen miimzüka mechila. Nübortem nem government yanglutsü tashi agütsüba lima ka nung government nung alirtemi sen ajak chimaa chir gari lenmang agi awatsüng kümdaktsür nübortem lishi aser motzü nung jajadaktsübaji nübortem mezüngmeshiba mapa ka lir. Senbo maka saka aputepa private school nung azüngtsüsa akümba aser mozüjang ka alitsüa makoker saka private mozü ki bushia taneptsü bushia aotsüsa akümbaji government-i nübortem maksüdakja timtemdaktsüba mapa ka lir. Item ajakji asenoki government yamgluba mapang pei temeten shitak mamshitetba ajanga ajuruba timtem aser maksütem asütsü. Aji oda, pelatepa nüchi anguba temeten tashi amshia election nung shilem agitsü melen, tetsür tanurtembo kimai malutet jeptepa amongtsüsa aser karbo pei yimtaka melitettsüsa akümbaji asenoki asen temeten mezüngmeshiba ajanga lir. Tanü Clean Election sentong tenzükba nükjidongji item timtem aser maksütem nungi nübortem jenbutsüla. Joko, election mapang ya raratepba anogo aser tetsübutsü anogo ka masü saka yimten nung nüchi küma shilem agitsü anguba anogo ka ta angateta senso ajaki shilem agidi. Ano, asenoki angatettsüba kaji election mapa ya temenen masü saka Tsüngremi mulungba yimsüsürtem shimtsü asoshi nübortem nem maongka agütsüba mapa ka lir, anungji arogo nung sannüker aser tenzükertem ajak election junga agitsü asoshi sarasademba nungi tenzüker pei vote peisasa ochishia enoktsüba mapa nung shilem agir mezüng purtem asütsüla. Iba tangatetba nung senso ajaki nümadangdanga aser timtem arema election anogo nung pelatepa pei vote peisasa enoktsütsü renemdi.