Bilemdangang

Mrs. Meyisongla
Retd Deputy Director (Nursing), Kohima, Nagaland.

Bilemdangang küm 145 tejaklen asen Ao lima/Naga limaji kechi tia nung liasüar. Azüng zülu maka kin, Otsüla Obula nungertemi ashiba agi asen O züluji shikep nung zülur ayu nung azüi (dog) chitsü ta parnoki ashir. Tatalokba aser libaliroa aruba otsü ajakji tard nonger otsü dang. Kecha nunga zülua maka. (Oral tradition) kanga tongmelang, merük meju mali, oda mangsa kin tajaaka temdang, süoshi junga magi, Azüng zülu maka kin, Kin O Kin na aser yim O yim na tsükchitepa kati ka kolak lepzüka, mangko agi konang kümer aliba nüburtem dang, Anü olen alir temesünger nisungtem American Baptist Missioni Yisu Khrista tekümtet osang tajung bener alima ajakleni yok. Asen Ao limaiah Dr.E.W. Clark aser pa kinungtsü Mrs. Mary Mead tena tamasa Molungkimongi atu aser Molungyimsen nung par Mission Center mesem. Yang nungjagi Mopungchuket li nung mission centreji belener atua mission centre tasen mesem, koba dang “IMPUR” ta aja. Ya Aolima tiyongtsü asünong Ao lima ajak len Khristar osangji prokshia ao.
Ano külen British nungeri par yimsüsüba takang agi asen lima arakmoka yimsü asütsü tenzük 17-18th century nung par Ozüng takang agi lepteptsüngtep anendaktsüer tetsübü makai sünepa ali. British nungeri Government Primary School aser America nungeri Baptist mission lapoka asenok dang ABCD, aser 1,2,3,4 sayua tashi temetet lenmang lapoktsüa asenoki tenük tapok aliba tenük lapoktsü. Tashi temetet den tamangba yimsü yagi asen sobaliba aser liba liroren ajunga nung temelenshi kanga tulu adok. Küm 100 shi nung.
Mangsa ama süoshi peria magi aliba junga aser merük mejua alitsü angazük. Tasümang- Tsüin nung tebur anügo 6 nü aser tetsür anügo 5 nü mi tulu tuhshia apua konger liper nung sadem temer tasü mangji pakti nong longer judaka ayubaji onsarasa majong mapang shia Azüi tasümangji süzüka atsüshia achiba, tereprangtsü majongba den tesünem agi mopung menenba agi tashidak aika prokshi. British nungeri ozüng tesashi agüja tasümangji ali tur remdaktsü. Teptsü atepba anen. Süng long külemba anener Yisu Khrista dak amang. Menen mong amongba, anen. Sangji sangno, tepok nung tepseta endokba anen. Itemibo joko kodanga lepa arua mamshitsü, itemi tanü putu den mapet. Saka asen sobalibaren tajung aika temenenah ta shir mamshii doktsüba eg:-
* Asen sobusolemtsü tajung takar aser arleper temeja tsüngkutep- sü aser asen tetsü tebu südong balala ajak konang narokem sü, mesenmedüi endok.
* Ochi shir aser tongmelang nisongtem to yazü, aour aser Rakzükraktemer agi melen.
* Asen tetsü taso Oshi mesenmetui sendok. Jayajako tajung Oja, Oba, Otsü, Obu melen, mezüngmeshia hai tantsü, tambu ta ajar, Odi, Oya, anük, oko, Amo, Onü, Elang, Rapi, atongtsü jatepba agi kin kidong küsa or balala ajak angateta liasü, item ajakji mama, Daddy, Aunty, Uncle ta dang tajurur ajak dang aja. Kin kidong balala mangatet.
* Iba jagi kiba limbo temasü maliyim, kecha mangateti lembutep. Aiür asangur dang masü saka kijonger dena jakla mazüoki litep. Tashidak syphilis, connorrhoea, HIV/AIDS agi kibong shia semdang. Aiür taküm aika tanur raksa endokdang azüh yimseta asü. Masüra nü menden aser Nüzüdong nung komo adoka joko teti atema tanur mebenteti shisa bulur. Sangchi sangnür onsara aküm nung parnoki tetsü aser tebu den masü tetsü aser tebou (grand mother and father) kidang mesür, joko parnok tsürabur temeim memetetba agi, arogo, yimden aser loktiliba kecha nunga madongi alima nem Khuret dang bener arutsü. Pala onlar tali.
* Kenten menü yar tsüngsang temenen aser moatsü, Tsüngrem mong ya ajak temenen ta sayüji ajak sendoka adok.
* Mapa meranga inyaka liasü. Saka azü mesen agi melen.
* Jang, somomo aser Bongalashi agi yangluba yi dang jema anema ali, saka itemi, Rum, Whiky aser mozü (Drugs) agi yiar küma leteter, pei tsürabura majitet akah ta bilema tepsetba liasü.
Item temenentem anema rarar mali. Arogo aser yimdenia Ozüng amshia itemi mazüoktet. Joko alimaji kanga mokonga aser telinütsü meketi aküm. Iba ama mapang ka nung Ao Baptist Mongdangtsür ajanga Tsüngremi mangdang tuluka sayu. Ao mongdangtsüri ajangjema meinyaktetba mapa nong teka amüoka aser ajangjema inyaktettsüsa Aotsür temeja telongjem sabang ka tenzüktsüla ta 1981, küm Impur nung central council meeting alidang, Mokokchung nungia onok nisung 4 jaoka pangzüng ka renema ayu.
Yamaji 1982 küm Mokokchung Town Hall nung April 24-25 Aotsür tulutsürtem, tulur kinüngtsürtem, Govt job nung alirtem aser shishilembartem aser yimdaklertem ajak agi 135 shi sendena among. Iba shisadokden nung tongti O jembirtemji.
1. L. T. Maja – Church Promotional secretary ABAM.
2. Mr. Alemcheba Director Art & Culture Govt of Nagaland.
3. Mrs. Meyla Co Mokokchung liasü. Parnok ajak nungi miima akaba tagitsü shisatsü jenti angu.
Tetenzük nungi iba lokti tentet nükjidongji asen sobaliba aser libaliro tajungtem mesenmetoi sendoker samaa oyaa aliba tanaben bena arua amshitsü aser asen Ao kin meraket sobaliba tasen küma yanglutsü nükjidong yur tenzük. eg.
Asen tetsü Oshi tajung yanglushitsü atema tamasa jayajako kaket ka adok. Class A nungi college tashi Ao subject ka agitsü mepishia Government dangi züluba tangbo aji mapa küma odar. Kibong shia Ao oshi agi dang jembitsü, tanur dang laishiba pei oshi nung lai azüngtsü aser ken atentsü ajungshila ta renem. Aotsür Aor tenüng pei oshi tenüng dang jatsütsü, aser Aotsür-i pei kinungbo kin tenüng mamshitsü saka mejameja pei tenüng dang amshitsü renem.
Tsüngtipsü yabo tebur sü anungji tetsüri kidang aser yimdong nunga mabenshitsü ta renem. Ibai sempet tsüpet nung mamshitsü, tsümartemi iba (value) tetezü jenjang memetet, carpet, table cloth ama kanga mera meketi amshir.
Aotsür (watsü) mongdang kodang lidir, züngyijang süpeti agir, yetsüng sür abener Azük wangkem tajung azüker, kerangkevanga senteptsü renem. Tsüngrem mong aser Moatsü benjong tanaben asentenshia amongtsü atema Watsü mendenburi Dobashitem den telongjem meeting ka lia renemer tenzükshi, tangbo tesüngmangtsüka junga aser longsoa amonger. Aotsür Aor kibong akümdang akok tashi pei sübotsü meraketa sobur kibong akümtsüla ta renem. Saka ibai kar dak alaka mapa küma meinyaktet.
* Rongsen lenmang renloktsü atema asa lendong tapu aika den kongri metsüba, Ak, an mesüba, süngjanglijang tapu tapu yanglua kibong nung rongsen renlokba aser tanur tajungba mesütetba nung shilem tulu agia arudaki.
* Olangla- Sü atakba, tola mejiba, sü arüba etc tapu jenti renlokogo.
* Merükmeju, süngdonglidong atemba, naro tapu jenti mesütetba agi alima kanga tejakleni ogo. Tangar lima menüpa
* Shisaliok nung tetsürtemi jenjang kanga renlokogo.
* Talisa Aotsür Aor rongnong shibaji shiba, sempet balala aliba meteta nüngdak adokdang lokti nung nübur ajangzüktsü nung amshi aser metetteper. Oda Watsü mongdang ajanga alimaji kangasa anitetogo ta Tsüngrem tenüng asanger. Ibai Tsüngrem nükjidong Arogotsür ajanga atalokdaktsüba ta ajangajanga shiteter. Adianütsür L. Bendangla Ungma Secretary ABM. Impur nung alidang la shisarajem ajanga item ajak ya inyak ta la nem tenüngsang agütsür. Aotsür temeja telongjem sapang tajung ka tenteta mapa ajak takok tulu nung bener aotsü atema tapet nüngja ka mapang agia bushiteper tesüsa asen tsürapur Kuru. Sademmeren aser Rev. Takusungba Ungmai yamai ratettsü. Ohzü rongnong Chubaji tenem ohzü lir. Iba ohzü ya apuani kümteta aliba ohzü lir. Tebong dangji Wapong aser tetsü dangji Watsü ta ajar. Aori tebur tetemjen Walunir dang wapong aser tetemsü tetsür dang watsü ta ajar. Anüngji Aotsürtemi akümba lokti tentet dangji “Watsü Mongdang” ajatsü kanga tapet ta shia iba tenüng jatsü. Tenüng dak jaloka iba lokti tentet yagi mapa tajung aika inyak ogo. Ano maneni awa oa inyakdagi watsü mongdang sapang nung tanishirtemji kangasa kümdanga aser shisa ka-a anitsü meranger. Aser aikati peisasa pei tashi maittem metongshia tetemsü watsü tajung ka akümtsü meranger aser loktiji temsüa anir. Iba mongdang ajanga Aotsür aika kanga jünga arangtetogo. Tsüngrem tenüngsangdi. Tangar kintsürtem aikati kanga nükshir aser asen tenüng asanger. Kohima aser Dimapur Watsü Unit külem mongdang alidang. Nagatsür kin 16 nungi teshimtet tetsür anana jaok. Parnokbo Angami, Chakhesang mesüra Konyak women Association ta tenüng amshiba agi tangari onok telokji akhüm küta merepranger. Saka nenokbo nür nungshi tenüng tajung aser tapet jar anir. Onoka ozü nüng bushia melener nenok ama tenüng ajatsü ta shia melenba lir. Oda Tsüngremia Aotsür nem shisa tajung yamai agütsü noh ta kanga süngmanger. Item ajakji Ao Baptist Arogotsür mongdang ajanga lir.
AOR AOTSÜR SOBALIBA TAJUNG KAR
1. MAPA MERANGA INYAKBA:
Mapa meranga inyakbaji asen sobaliba tajong rongnong ka lir. Tard nunger Otsüi ashiba Obula Marsoba-i Otsüla Chubatola agi. Tena chir tetsür chanu ka dang liasü. Phatong tajung akinü nong obulai otsüla Chubatila balaai yok. Otsüla balaai taoi yamai ashi. Hai! Marsoba ni ner kidang nongi Entsü ka dang bener aor. Iba nungi anchanu rüzüka an aika ni mesütsü aser alu mapa meranga inyaktsü aser ni kenübo sü achitsü. Anungji na ozü sü chi benjong nungji tsüngsangtsü arung ta ashi. Idangji obula Marsobai yamai langzü. Süra nia mangko tajem bener arua nür benjong nungji tsüngsangtsü ta ashi. Ashiba ama otsüla chubala kanga takar kümer sü achi. Saka obulai mangko kata lepa marutet. Tebuer (father) kidang tebu tembar ka anena alibaji taoi paji menokja süngkhemji ajangder nai pa kolakji lepzüka bener oa chubatolar kimaji tsüngsangang ta tasah tamajong tebui pa nem agütsü. Aser pai yamaji inyak mera taket amitsür taküm otsü. Saka tasü mait süngkümer mera maket mangko bener tsüngsangba otsü.
Kum 30 shi ogo. Calcutta Air Port nong Foreigner kati yamai ashi. Akhidangbo Naga nunger-ah ta metetbaji mapa meranga inyakba aser ochi shir kin ta jaa liasü. Saka tanü asüngbo, Azümesen, meshimetsür senzür aser rakzükraktema senzüba agi Naga nunger ta meteter ta ashidang onok kanga dang akseta liasü. Naga nunger azüh nungbo mapa meranga inyaktsü keta lir. Sobaliba tajungji asentenshitsüla. Pei mapa, lokti mapa aser sorkar mapa inyakertem ajaki mapa meranga inyakra asen lima renloktsü aser tejakleni aotsü.
TEMEIMTEP ASER JUNGTEPJUNGRA.
Asen Aotsür Aor sobaliba tajongji kinünger tsüngda, purmedemer aser kiyongkinar tsüngta nung temeimtep aser pei akaba lemsatepa chiyongba aser agibaji kanga dang yimya aoashi tajungji liasü.
Obula Imnukba meyiwa asetdangi ao. Tzü kanga tulu asünung asetji medangtet. Akong tera den angonük tera bener adok aji soa your kiyonger nem aon kentsü nung pa achitsü maka. Akongji teradang asünung sadanga kentsüti asünung, onsara ishika dangji taaktsüka. Anungji pai ango ajakji kiyonger nem kentsür pabo jebe ondang soa chiyong. Lai nung shia lir. Nai nü kiyonger pei ama meimang. Yamaji pei kechi aka aji kiyongkinar den lemsatepa achi. Saka tanü asüngbo morohmororai pei achitsü aser agitsü dang metet. eg. Central Govt-i sensakertem ki talidak maker atema yokba sen agi tekatem ki tama asüba. School tanur sensaker pei kidang chiyongtsü peria makar atema midday meal yokba jang aser biscuits etc tekatenpur lima agiba ama- ochi nungi talangka pilaa lir. Asen sobaliba tajung meyiba reprangshia benshitsüla.
MAPANG YA KANGA SENTI.
Otsüla Oboula nungeri azüngtsü aser zülutsü memetetaka parnoki mapang ya kanga sentisüa amshi. Mapang nem parnok anishidaktsü mapang sülen mapa ajak inyaka libaliroyonga aru.
Parnoki mapangji yamai lemsa tenüng balala jatsür mapang sülen anidak. Parnok anütetsü maka-ahi menümeyanga mali.
* Ankongpang mapang- Anepdang yakta 1: 2:00 am
* Sangwa ritsüng – sangwatsü tenzükba mapang
* Kiba rurur – sorochiktsü mapang
* Anipdang tsüki sen mapang.
* Anipdang chiyongtsü mapang.
* Tasen – lumongi aoba mapang
* Teroto – Alu nunger ajak oseper azüng azünga aliba mapang.
* Anü meshi – Anüngdang chiyongba mapang
* Ak-pok arr temsüwa – Nikongtsütsü
* Sorochik temsüwa mesüra mapang.
* Alunonger adokba mapang
* Aonong chiyongba mapang.
* Tsükiseni aoba mapang.
* Teprep mapang – mejangseper azüng azünga alipa mapang.
* Yijepji – Ayaterm mapang.
Parnoki mapangji yamai kanga junga hesab süa tenüng jatsü aser kodang langa atalokder iba mapang tenüng ya dang amshia jembi nung ajaki mapangji meteta adok, eg. Yimdak nisung ka asü, kodang asü ta asüngdang nung tanep ankongpang mapang asü ta ashi nung ajaki mapangji hesap süteter. Mesüra tanur ka aso kodang aso ta asüngdang nung yasüng alunonger adokba mapang aso ta kanga Scientific nungja jatsüa amshia lia aru.
Tanü asüng nisung shia tekanük nung anütetsü (watch) enoka lir. Jara nung wallclock yidaka lir. Saka shingaia mapang sülen marudaker. eg. Meeting ka 10:00 A.M nung lir saka nisung kar 10:30 kar 11 paji karbo 12 paji nungang arur. Tejakleni aor masü tesüleni aor. 1980 küm ni training ka atema America ao. Onok class pur ajak dang ni tama atong, anügo ka jilia ni training centreji atong. Medemer arusep ata ni anügo ka alidang Mrs. Katheleni ni anir Farmers marketi aotsü sentong yanglu. Ano parnok shinga dena majurutep dang onok training agitsü jaka nungji ni room ka nung anena lia, kü dangi telephone call ka aru. Lai yamai ashi Hellow ni Mrs. Katheleni jembir, na koma lir? Angang ni na aliba jagi arutsü, anungji na renemer na anenba kimaji 12:00 AM shidak nung ataa liang angateter südi? Aji 12:00 pajer minute 5 süir masü 12:00 paji shitak nung na yangji nokdaka liang. Onok America nungeribo nü nem senbo aputsütettsü, saka mapangbo second kata maputsütettsü ta ashi. Ni America nung mezüngbuba angazükba shisatsüji aji liasü. Mapang minute 5 süibaji tanaben kodanga meyipa marutsü taoji tao. Arung asenoki mapang shidak amshitsü angazükdi. Mapang shidak amshiba tajangzükji mapa ajak nung takok angur pelaa alir.
School tesayurtem, office nung inyaker, shishilempartem aser Aluyimertem mapang shidak nung office aotsüla aser mapang shidak nung sodi agitsüla. Tesü or yakda sodi agira senjia tesadang ka agi tenük asüngtsüla. Otsüla Obula nür mapang menür sakba aser menür tasenlomongi aobaji menütsütep aser maaksü ama belem.
Parnoki mapang tongtipang Tsüngküm mongpu yamai lemsa-a amshi.
Tsüngkümwa – December, January, February
Iba mapang ya alu mapa ayonga aliba mapang – Kisü jensüba, kiba kiyimba mapang, Olangla aser yongsen mapa inyak. Molok modok aser Pakti taktena ayu. Tsümah leni sen ayangi ao, metsü Ngashi, mohjitsü küm tepiyong achitsü aliyoka ayu. Alu chia arung, süngkem tongnü aser süng tatsüktsü bendena ayu.
METSÜ MAPANG:-
March, April, May – Alu azüa pen sepa, pen yima merakteter, Metsü jangnatsü tapu ajak yok, Tsük aten. Parnoki ita jak repranga metsüjangnatsü yok. Ita lanu nung metsüjang yokbaji kanga atanger saka tarutsü agi arur, Anungji Ataji asüng atar Ita sünger 1,3,5,7,9, ta asüba anügo nung metsüyokra kanga atanger aser tarutsü mayir. Tsük aser metsühjangnatsü tashi (majured). Aser tarutsü maliba dang shema azünger. Iba jagi parnok kanga azük arua lia aru. Europe nung tambur ka, par medemer ka kidangi or yamai asüngdang. Alo (potatoes) metsüh to kodangsa azünger ta asüngdang. Idangji par japaso Class 8 nung azünger Asangur kati March 17 ta langzüba angashia tebuji kanga jashi. Tsünüsenpongtsü ita jak repranga dang azünger. Kechiba nü tebilemba agi aluyimer ka ashioktsür. Na school or shidakbaji mangazükra school aotsü nüngdak mali ta shir kidang meli yok. Aluyimer ka atema küm ka alo metsü raksabaji kangasa tesama tulu ta pai ashi.
MEYI-wa – June, july, August. Tzünglu ajaa, anü pua anügo shia alu meranga inyakba mapang. Alu nungi menti, züngyi, mapu, aser aonsotsü jangratema achiba mapang.
MANGKO- NANG MAPANG:
Aonsotsü, züngyi, mendi aser chiyongtsü moko mersü aser beangana talubosa anguba mapang. Alu rua asen chi chiyongba mapang. September, October aser November ita, temenungratsü aketba mapang. Pen sepa alu mapa tera ayongba akümer. Sangküm atema metsüjang bendena ayuba mapang. Yamaji temenongratsü ka küm ka nung mongpu pezüji melentepjin melentepa meimchir libaliroa alir.