Tenük anepaluyim teinyaktsü kar

September 01, 2017: Tanü putu nung computer ajanga dang mapa jenti inyaker. Office nung anogoshia ghonda aika computer nung rangloker mapa inyaker, iba den külemi kidang computer/mobile screen nung rangloker mapang kanga indoker, iba den külemi TV screen nung rangloker mapang jenti indoker, aser item ajakji ajanga tenük nung timtem agütsür.
Tenük timtem ya mapang tatsüka nung dangbo madoker, ajisüaka tanemtanemi timtem adoker, saka aikati item temaitsüji memeteter. Tenük timtem temaitsütem rongnung- mapang shia tenük mesakba, tenük nung tzü akongba, tenük nung tzü tali atsüngba aser tekolak menüba densema lir.
Tenük amepaluyim tasa kar:
1. Tzü peria ajemtsüla; anogo nung tzü marok 6-8 bosa ajemtsüla.
2. Süngjanglijang aser süngolemba peria achitsüla.
3. Mobile phones, television aser computer mapang talanglang amshidang minute 20 shia second 10 bosa meta talang (feet 20 shi) reprangzüka yoktsüla.
4. Moko machitsüla, kechiyong moko ajanga ‘cataract’ densema tenük tashidak balala adokdaktsür.
5. Beta Carotene aser Vitamin A achitsüla: Vitamin A ajanga bacteria aser oxidative stress nungi kümzüker. Sweet potatoes, carrots, süngolemba, ango aser temesen nung Vitamin A keta lir. Beta carotenes (süngjanglijang aser aonsotsü nung wakong, temeremso aser tanen ‘pigments’ keta aliba) Vitamin A lir.
6. Vitamin C achitsüla: Vitamin C ya antioxidant ka lir, aser iba ya naring, bengana aser broccoli ama süngjanglijang aser aonsotsü nung angutsü.
7. Omega-3s: Omega-3 fatty acids ajanga tenük nung tzü mekongdaktsür. Flaxseed oil, walnuts aser süngolemba nung omega-3 fatty acids lir.
Ajak dak alia mapangmapangshia tenük tendangtsüla. Source: Internet