NPF & Congress otsü

Nagaland nung taoba küm pezü tsüngda NPF purtem rongnung meputep adokpet adoka mepetmesü adokba ya parnok asoshi dang masü saka Naga nunger ajak atema takoksa lir. Atangji, NPF telok yabo tainbo masü küm ter pezü tain yimten telok ka dang lir. Iba telok ya ajungbenaka 2003 küm Nagaland Peoples’ Council (NPC) den Indian National Congress nungi aortem kar longjemer tentet aser election nung takok tajung ngua government aküm. 2003 küm government kümlibo Nagaland nung küm talangka Congress teloki yimsü süa arur government tasen ka aru metetmeteta terenlok mapatem inyaka ao. Idangjibo gari lenmangtema milep alepa yanglua ao, mapang talangka merenemteti aruba Indira Gandhi stadium renemer ato kilonser Vajpayee jaoka semzükdaktsü aser Dimapur nunga referral hospital tenzüka aotsüsa mapa renemtet. Iba denji sen apua asüyonga government office-tem aika yangluogo aser lanurtem nema mapa inyak angazüktsüsa lenmang aika lapoktsüogo. Ano, aluyimertem nema alu ayimtsü asoshi aluyimba gari dena agütsüba nguogo. Aji oda, Naga yimten tebilemtsü latettsüba maparen nunga shitak inyaka odagi ta ayimokja nübortem nem teimla agütsüba angashiogo. Ajisüaka, lia lia NPF government nung alirtemi nübortem dangbo peiang temeimba aser ozünga mali ama maparen aika nung pei sünütsü süa inyakba ngua aruogo. Ano, NPF mapang linük tenzükertem telokang aika lemsaa aobaji nübortem asoshi takoksa tulu liasü. Iba denji ajak atema tia majung kaji Naga nunger lokti tentet ajak NPF amai dang küma aonungji NPF government-i aibelendang tai apur mali, sademsadema inyaka arudagi. Ibayongji, tanü Nagaland agi lishi, auyi aser motzü kümdaktsür, NPF telok ana kümer raratepba angur. Aji oda, taoba küm 14 tsüngda NPF government-sa süaka chief minister asem pezü tashi melena arudang, shingaia ochimashi mapa anema tasü itta pei akoksatsüa metsübui inyakbabo mereprangtet. Item kulitemji mulungtet teloktemi government deparment-tem nung ochimashi mapa inyakba aser finance department nung sen agizüktsü temelaba agütsüba mapatem indang jungkai adoka ashidang metetter. Government kübok department aika ayuba ya nübortem asoshi mapa tapu balala lema tenzüktsü asoshi lemsar aser item madak Finance, Law aser P &AR department-tem ayubaji koba department südir süaka pei mulungba agi masü saka ozüng aser inyakyim telatet ka kübok inyaktsü asoshi tenteta ayuba deparment-tem lir. Item department-tem jagi aibelen nungbo state asoshibo alima tatembang asütsü. Ajisüaka, joko tangbo, state government nunga telatet ozüng aser inyakyim ka mali pei sünütsü süa inyakba mapatem aika angur. Ibayongji, office-tem nung mapa inyaktsü maka kümogo. Iba jagi office nung inyakertema jangrabangraa office-i maor südi. Item ajakji NPF government tamakok asütsü. Lia lia tajungba litet masü aser Indian National political party kati yimsü süa aruba atsüngdoker pei tetsü taso lima meimba regional yimten telok kati yimsüsütsü tenzükba metetmeteta state tajungba küma nübortem rongsenren jenjang nunga tajungba alitsü melen nübortem pei lima aser pei yimdong agi dena nümamedangtettsüsa lidaktsüba tia ya NPF governmenti bener aruba lir. Item tamakok aser tashimaittemji rajema Tsüngrem aser nisung tsüngdang taidok meshir ano khen bendanga agütsüshir nübortem atema taküm bendanga agüja inyaktsü mulungtettsü melen, ano tang ano NPF telok ana küma lemsar kibur asütsü raktepba ya Naga nunger mezüngmeshir asütsü. Ibai NPF office raktepba aser NPF lokti senden aliba nung sen endoktsüba mapang masü saka item sen jagi lenmang tapok ateptsü aser apu chirepa alibatem arsanga yanglutsüba mapang lir.Atangji, tang tashi nung Nagaland nung mapang talangtiba yimsüsüa aruba yimten telok ana, Congress aser NPF telok kobai nübortem asoshi ochitashiba aser tajungba inyak (?) ta ka asüngdang nunga, telok anapronglai nübortem dang memeim aser ochimashi mapa nung tetokteper amato inyakogo ta dang langzütettsü. Nagaland otsü nung taoba küm 30 otsü yabo azü tokshi aser ochimashi putu asütsü. Ibaji tanü ochimashi indang mejema atenba ken aser sangrotemi kuli asür. Item ochimashi indang ken aser sangrotemji melena ochishiba ken aser sangrotem atentsüsa Nagaland nung putu tasen ka tenzüktsüla.