Sorkar sentong teimbaka sensakertem yaritsü asoshi latetba sentongtem lir. Sensakertembo mozü kidang shiranga amongba asoshia sorkari teyari agütsür, chiyongtsü nunga jenjang ajemer angutsüsa teyari lenmang sademsadema lapokja lir. Ano, yimtaklirtembo anogo sen agüja ayangdaktsür aser town nung alirtembo talidak ki dena yanglutsür. Aluyimertem nema metsüjang nungi tenzüker aluyimba maparen tapu balala nung teyari agütsür. Aji oda, sensak tia agientsü asoshi sensakertem nem sorkari teyari agütsüba sentongtemji züngdanger mezüngdangma lir. Ajisüaka, sensakertem tesensakba tesensakba akümba angur. Sensaker kibong nungi adokba kaketshirtem nema tazüngdang teyari tapu balala agütsür aser züngzüker külen mapa bushidanga sensaker kibong nungi adokba lanurtem yaritsü asoshi training balala agütsür. Item denji ano sensaker lanurtem peisasa mapa tenzüka inyakdaktsütsü asoshi sorkari Khadi & Village Industries Board, Industries department aser bank-tem nungi sen aputsür. Aji oda, tanü asüng sorkar ya nübortem asoshi kanga tajung aser sensakertem asoshi balaka kanga aria bilema teyari agütsütsü asoshi sentong aika yanglur. Item teyaritemji ajak shitak sensakertem nem agütsü nungbo agir magima asütsü. Bilemdangdi süra, sensakertem nem sorkari kiojen yanglutsütsü, jenjang kanga dalang agi jangotsü agütsütsü, shirangdang angati yaritsü, mapa maka masütsü atema küm nung anogo noklangka ayangtsü mapa den anogo sen agütsütsü aser taküm junga lia aotsü asoshi mapa inyak sayuba sentong balala ayongzüka akatsü. Aji oda, talidak kia agütsür, chiyongtsüa agütsür, mozüa agütsür, tazüngdanga yarir, zünger mapa mangurtem dang mapa inyaktsü lenmang sayur aser ayangdak maka purtem nem ayangdak mapa aser sen agütsür. Item teyariji shitak angu nungbo asen lima ama ka nungbo sensakertemang takarba akümtsü amai lir. Aji oda, sensakertem asoshi teyari onsara agütsüba agi sensakertembo mapa meinyakyonga taküm nüngdakbo peria angutsü amai sorkar ket nung sensakertem yaritsü asoshi sentongtem lir. Ajisüaka, sorkar sentong nung aliba dang ashi, sentongtem jagi agütsüba teyaribo sensakertem ket matonger. Sensaker asoshi yokba jangotsü aser osettsüset agirtemji sensaker masü saka takar tulurtem lir.Ibaji shitak asü masüar jangjanüra sorkari sensakertem asoshi teyari agütsüdak oa reprangdangra, item teyari abeni arurtemji gari tajung nung dang mener arutsü. Aji oda, sensakertem asoshi yokba teyarirtemji gari tajung nung oshioker aodang shitakba sensakertembo matar asünungjj temulung kanga shiranga repranga alitsü. Ano, tanü asüng sensaker kibongtem nungi adokba lanurtem yaritsü asoshi sentong tapu balala lir aser yamaji sendem tera temloker agitsüsa sen aputsür. Ajisüaka, itemji takar tulur kibongtem nungiang shimtetter, kechiyong office nung item teyari agütsütsü purtemji tulurtem lir anungji sensakertem matar. Ajisüaka, tanü sensakertem meyong chitsür aser agitsür tulur aser takartemi metettsüba kaji, alima ya melentepa aliba lima lir. Tanü takar aser tulurtem asüng tilar aser sensakertem asütsü aser tanü tilar aser sensakertemji asüng takar aser tulur asütsü. Ano, tekümdangtsü kaji shibai sensaker aser tashimaitertem meyong rakzüka agir, pa mesüra laji sensaker akümtsü. Alima nung mapang tatsüka lia aodang item tatalokbatemji jenti angur. Item jagi temulung atanger. Tanü asenok tashi itta alidang mesüra menden tajung nung amendang, sensakertem jenjang ajungketa yaritsübaji kanga nüngdak ta angatettsüla. Sensakertem meyong ajak chitsür aser agitsür tesüsa asenok sensaker kümra, kechi tajangzük asütsü ? Sensaker meyong agi asen takar kümaka, asen iba lima nungi piladoker chirnurtem sensaka lira, asen taküm ya kechi asütsü ? Aji oda, sorkar sentong nung sensakertem yaritsü aliba mapatemji kanga süoki ia inyaktsüla. Takar aser tulur asübaji Tsüngremi moatsüba maongka ta asenoki angatettsüla. Takartemji sensaker atema aser tulurtemji tilar atema lir. Ibaji angatetra, takari aser tuluri sensaker dang meimtsü aser takarji teti takar aser tulurji teti tulur alitsü aser sensakertema sensaka malitsü.
Share on Facebook
Follow on Facebook
Add to Google+
Connect on Linked in
Subscribe by Email
Print This Post
You must be logged in to post a comment Login