Arunachal Governor-i PM Modi dang pelaba lemsatep

Itanagar, Metsüremi 09 (Agencies): India Ato Kilonser, Narendra Modi-i tawa Arunachal Pradesh semdangba mapang sate nung terenlok agütsütsü asoshi Central sorkari nangzükba atema Governor, Brig (Retd) BD Mishra-i Rogonü pelaba metetdaktsü.
“India nunger nüjiso ngur puti otsü nung tang mezüngbuba Central sorkari temaba jenjang nung north eastern region atema temulung kanga agütsür,” ta Angh-i state Assembly nung anogo ti Budget session nung jembiba mapang ashi.
State sorkar-i sentong yangluba ya democratic yimya nung nisung ajak asoshi ajaki shilem agitettsüsa yanglu aser iba ajanga sensak tia samatsür, employment sabang lapoktsür, temaba jenjang nung education agütsür aser health care facility tajung agütsür, ta pai ashi.
State sorkar indang sentong athishia jembiba mapang, Angh-i ashiba agi, tashi mangar aser ochi mashir nem sorkari tatok magütsür. Pai-sa ashiba agi, Border Area Development sentong ajanga lokti aser rongsenketsüng atema kiojen teperi agütsür aser iba ajanga yimdaklirtem anisüngzüka lidaktsür.
Deen Dayal Upadhyay Gramjyoti Yojana kübok state nung aliba yimtsüngtem aser tesem tezülen electricity agütsü aser Rongchii (April) tatem tashinung sorkari yimtsüngtem ajunga nung electricity agütsütsü sentong lir, ta pai ashi. Ita ana tsüngta state nung Kameng aser Pare hydro electric project ya commission asütsü aser iba ajanga state nung 710 MW adokdaktsütsü, ta Angh-i shisem.
Ozü sorkari Assam den kanga yakyaka jembishinü südagi aser iba ajanga Lower Subansiri Hydro electric power project mapa tekeraba nung tenzüktsü. “Aalo-Pasighat-Roing-Tezu 132 KV transmission line commission süogo. Iba ajanga state nung anüdoklen aliba district tem nung jangja jangja electricity tajungba kümogo,” ta pai ashi.
Tawa state nung tetsürtem merenshiba onük nung kongshia jembiba mapang, tetsür nem raksatsü makokba akhum agütsütsüla, ta Angh-i shisem. Tetsürtem kümzüka temaba jenjang nung ajungkettsü atema state sorkari jenjang tajung agitsü, ta pai-sa metetdaktsü.
“Kasa mapang tetsürtem timtem nung aliba yaritsü aser timtem nung aliba kibongtem nem teyari aser counseling agütsütsü atema sorkari sentong tajung yanglutsü,” ta Mishra-isa shisem. State nung anüdoklen aliba district tem nung opium tebilemtsü ya süoki ia reprangtsü aser iba den külemi telungpur tebilemtsüa samatsü, ta pai shisem.
Onoki mapa inyaktsü asoshi sabang tali lapoktsütsü, sen aazükba alu ayimtsü sentong renemtsü aser lanurtem temesepba mozü achiba anendaktsütsü asoshi sentong yanglutsü, ta pai-sa metetdaktsü.