Aonsutsü lu

Tang ya Nagaland nung asenok asoshi ayongayonga inyaker tajangzük tulu agitettsüba mapaji aonsutsü lu ayimba mapa ya ka asütsü. Aonsutsübo ajaki achir, anungji teindok maka saka asenok aikati aonsutsü lu kija ayimtsübo tebilema mebilemer. Pi tsümarbo kibong kati aonsutsü tapu ka lu ayimba ajanga küm piyong asoshi kibong mesüteta tajangzük angur. Aji oda, alo aser bias lu nungi tenzüker gopi aser mersü nü tashi yima takar küma aliba kibong aika lir. Iba amaji tsüngküm mongpu dak apet küm nung aonsutsü tapu balala ayimba ajanga aluyimertema ajangzüker aser nübortema pei lima nung züsentetba aonsutsü temerük aser tajung jangratema achir. Ano tanü asüng ya balaka Sikkim state ama nungbo kenyongi mozü mamshii  aonsutsü lu ayimba lima ka akümtsü asoshi state government-i sentong ka tajung ka tenzükogo. Tanü Nagaland nung tsümalen nungi bener atua ayokba aonsutsü yabo yakta aientsü aser aika züsentettsü asoshi mozü amshia ayimba aonsutsütem lir, anungji temang atema itemji majung. Ibaji dang masü saka alu nungi aonsutsütemji ongzüker mesüra yatar külena tang ongzük mesüra yatazük amato tajung angutsüsa mozü amshir. Itemjibo aonsutsü nung dang masü saka süngjanglijangtem nunga amshir. Itemji jungjunga shitoker achiyonga temang asoshibosa majung ser nung asenokibo teshidoka meshitok ser achiba agi chiyongtsü agi tashidak tulu akümer. Tanübo iba amaji aonsutsü ajanga tashidak menaba timtem aser takoksa meteta angatetba agi nisung aikati mozü mamshii züsentetba ‘organic’ chiyongtsütemang bushir. Atangji, mozü mamshii züsentetba chiyongtsüjisa jenjang tasakba asütsü, kechiyong mozü mamshii züsentettsübaji tasak saka temang atema chiyongtsü tajung, anungji jenjang tasak asütsüsa akümer. Ajisüaka, alu ayimtsü zünga metetertemi anir Sikkim nung ama mozü mamshiba aonsutsü lu ayimtsü tenzükra, tanga mapa meinyakyonga aonsutsü lu kija ayimba ajanga lanurtem aika mapa ngua anisüngzüka alitsü. Tangarbo alu yimnüaka ali maka saka asenokbo shiba südir süang aonsutsü lu ayimtsübo ali talubosa kar. Aiben asenoki aonsutsü lu ayimtsüba ya mapa tila aser sensakertem mapa amai bilemer, iba jagi asenok mapa mangu sensaka alir. Ajisüaka, alu ayimtsüba mapa ya sensaker aser mashimemetetter mapa masü saka takar aser zünga shia metetertemi inyaktsüba mapa lir. Item jagi ayim nung dang jungjunga yimtettsü aser pei peri dang masü saka tangalenia bener oa yoktettsüsa züsentettsü. Iba tangatetba nung asenok rongnung alu ayimtsü ajungshiteptsüla. Alu ayimtsübaji akhidang amato tetsüng agi talanglang jajaa orr, anü pua aser tsünglu ajaloka inyaktsüba masü saka alu nung ki tajung yanglua lir, yangji lia alu agi yim küma aluyimba sobaliba tasen ka tenzüktsüla. Joko, asenok akhi tsüraburtemi kümteta yutsüba yimjen nung dang metsütepa melii pei lu aser mapa inyakdak ali tenzüktsüla. Ano, aluyimtsü asoshi senotsü nung timtemra, yimtaklirtem asoshibo MNREGA sen agütsütsüla. Iba ama nung MNREGA sen amshibajiang nübortem asoshi tajangzük asütsü. Sikkim nungbo aluyimertem nem MNREGA sen agüja aonsutsü lu yimdaktsü tenzükogo. Kodang, asenoki asen peri danga aonsutsü züsentetter, idangji tangalen nungi aonsutsü bener marudaktsütsü, iba kisüngji asenok asoshi tajangzük tulu asütsü. Iba putuji ka tanü lanurtemi tenzüktettsüsa tsüraburtemi ajungshitsüla aser government-i lenmang sayutsüla. Iba ama nung jagi asen lima melenshi tenzüktsü mapang tongogo.