Meyi mapang anema alitsü atema teinyaktsü

1. Nai anogo nung tajemba agia tzü marok ana nungi pezü tashi ajemtsüla. Anogo ka nung nisung timba kati tzü ya litre 3 tashi ajemer aser aji talisa meyi mapang ama mesüra asentzü alua exercise agiba aser mapa inyakba ajanga tzü ya timba ajemer.
2. Anü pua kazüdang aser yimdong nung senzüdang, nai nü sasa anü nem talibo mepudaktsütsüla. Anü tesashi nungi kümzüktsü atema nai korang semer senzüang aser chemical matenba natural sunscreen tem amshiang. Na kodang ayazükdir, nai Aloe Vera gel teti bener senzüang aser ibaji temang nung anüba ajanga anü tatsük nungi kümzüker. Kokrabang nai ner atsü mesüra kima nung aloe ya temang. Tzü tatsük agi aletba mesüra mi agi arongba atema aloe ya natural mozü tajung ka lir. Aloe tu telung nung cooling aser healing gel yagi sunburn aneptsür.
3. Aerobic activity tem lemsa agitsüla. Temelungjang tashiita aser anema ayutsü atema aerobic exercise ya tongtibang lir. Nai health club; talisa gym nungang temang anepalur ka asü nungbo, nai outdoor activity; hiking, biking, swimming mesüra tennis tem nung mapang indoktsü merangang. Item inyakyim den na sentakteba aliba ajanga nü temang aser shishatsü liromedema yutsür.
4. Meyi mapang bulua anguba süngjang lijang aser süngolemba tem pei atsü aser alu nungi züsentetba mesüra shishilembadak ‘organic’ product tem peria jiang. Chiyungtsü achiba tem talisa; süngjang lijang ongzükben, sungolemba juice, tazü lun aser tzü peria ajemba agi meyi mapang maparen balala inyaktsü atema temang nung tashi balaka agütsür. Anepdang aser aonung chiyongdang protein aketba chiyongtsü kar meyoktepa chiang. Protein aketba chiyongtsü karbo mesorui tazü ajila kar lir. Item süngjang lijang aser süngolemba tem reprangdangra – nuts, seeds, sprouted beans, soy product, yogurt, kefir aser cheese tem asütsü. Ango aser shi ajitsü akok.
5. Mapang tajung ka apitetter nai ner kibong mesüra medemertem den tesem kari oa pelatepa kazüang. Nao kokrabang ‘fun trip’ sentong ka renemang aser anogo ka atema mesüra hopta ka atema arem nunger nung hiking, camping aser ayong nung ango pua yipa senzütettsü.
6. Meyi mapang temang nung tashi timba angutsü asoshi nutritional supplement chiyongtsü achiba aser ajemba ajanga teyari tulu angutsü. B-complex vitamin aketba chiyongtsü achiba agi nervous system süngjema yutsür aser cellular energy production atema teyari agütsür. Kasa mapang vitamin C aser tanga antioxidant keta aliba chiyongtsü achiba aser ajemba agi; temang ayang ashiba aser chemical pollutant tem nungi kümzüker. Siberian ginseng metazüka ajemba agi tashi agütsür aser ayang ashiba tem nokdanger. Iba den külemi dong quai ginseng ya tetsür tem atema tonic tajung lir. Hawthorn berry achiba agi temulungjang nung teyari agütsür. Digestion ajungtsü aser temang nung tashi liromedema alitsü atema ‘licorice root’ achiba ajanga teyari agütsür.
Source : Internet