Nipah Virus nungi koda jenbua alitsü

A. Nipah Virus (NiV) ya menatepba tashidak ka lir.
B. Lah (bat) mesüra nisung dak NiV tashidak keter aliba den memeteti kongshira Nipah Virus ya asenok dak menatsü akok.
C. Iba tashidak temaitsüji:- temang metaba, tekolak anguba, anünüba, rata mataba, süchia aoba aser tasüba tem lir.
TEINYAKTSÜTEM
1. Lah-i metsümeshiba, lah-i süngjanglijang chitur mesüra ngutur aliba tem khenyongi mekongshitsüla.
2. Item nungi mesüra tashidak keter aliba nisungtem den tatsüba agia tetsüngda metre ka shi pilaa alitsüla.
3. Hospital nung iba tashidak keter aliba patient tem semdang dang teti nunga pei pei mask/tebang sü agi nembanger aotsüla.
4. Item patient semdanger sülen chiyongtsü machidang sapon (soap) aser tzü peria amshia teka metsüktsüla. Nai kokrabang hand sanitizer amshia teka aitokang.
5. Kidang metsüba kiset shiruru metsümeshiba tem merüktetdang teti gloves semoker inyakang.
6. Nisung kar mesüra nü dak NiV tashidak alitsü ama temulung melemi bilemra tekaratiba nung mozüki oa anepaluang.
7. NiV tashidak bulua aliba tesemtem talisa Kerela-i tesem maotsüla.
ITEM YA MEINYAKTSÜLA
1. Patients kar dak danga ‘Nipah virus’ lir ta osang tejangja angazükra nai item dak mekongshitsüla mesüra parnok anasa oa mekazütsüla. Parnok den chibo, aonbu, auso, tula-süoshi aser yipten sü tem lemsatepa mamshitsüla.
2. Shirangertem dak mekongshitsüla aser yipten ka nung külemi memejangtsüla.
3. NIPAH virus tashidak agi asür dak mekongshitsüla.
4. Nü dak iba tashidak lir ta metetra nü sasa mozü mashi alia majitsüla.
* Tarutsü nung osang tejangja aginüra nenoki State Surveillance Unit (SSU), IDSP den email ID: nlssu.idsp@nic.in ajanga tongteprateptsü metetdaktsür.
Source: Directorate of Health & Family Welfare, Kohima