Azü Tenlaba Tajangzük

Azü tenlaba ajanga temang anema yutsür aser cancer tashidak o hemochromatosis (Temang nung Iron (Fe) timba akümba) nungi nokdanger. Iba den külemi azü tenlaba ajanga temesen aser ‘pancreas’ tashidak nungi kümzüker. Temulungjang tashidak alirtem atema azü tenlabaji tajangzük lir, ibaji ajanga temulungjang anema yutsür. Anogoshia nisung aikati manemertem nem azü tenla agütsür aser ibaji ajanga alima ajunga nung nisung aika taküm kümzüker. Azü tenlaba ya azü tenlar aser nüngdakba pur tem temang atema tajung.
Azü tenlaba ajanga – cancer, bleeding disorders, cancer dak sendakba chronic anemia, sickle cell anemia aser azü nungi aruba tashidak ajanga kangshiba shirangertem yaritettsü.
Azü agütsüba tajangzük tem yamai alitsü:
1. Hemochromatosis/Iron disorder (Temang nung Iron (Fe) timba akümba) nokdanger
Azü tenlaba ajanga asen temang nung hemochromatosis tashidak nungi kümzüker. Temang nung aliba iron ji kodang timba kümdir, idangji hemochromatosis tashidak adoker. Iba tashidak ya tetsü-tebou azü nungia aruba asutsüa akok mesüra yi ajemba ajanga aser anemia nungi adoktsüa akok. Mapangshia azü tenlaba ajanga temang nung iron timba küma aoba ajemdaktsür.
2. Cancer tashidak nokdangtsür
Azü tenlaba ajanga cancer tashidak adoktsü aliba ajema kümdaktsür. Azü tenlaba ajanga temang nung iron alibatem anema yutsür. Kodang temang nung iron shilem shitak lidir, cancer tashidak adoktsü aliba ajema kümdaktsür.
3. Temulungjang aser Temesen anema yutsür
Azü tenlaba ajanga temulungjang aser temesen tashidak adoktsü aliba ajema kümdaktsür. Asen temang nung iron tali akümdang iba tashidak adoker. Iron peria aliba chiyungtsütem achiba ajanga temang nung iron telatet shidak dang nungi timba kümtsür. Tetezü, asen temang yagi iron telatet ka dang nüngdaker, anungji iron talilaji temulungjang, temesen aser pancreas tem nung atemer. Ibaji ajanga cirrhosis, temesen agi mapa meinyaki akümba, pancreas tamajungba akümba aser temulungjang tashidak adokdaktsür. Azü tenlaba ajanga temang nung iron liromedema yutsür aser tashidak balala adoktsü aliba tem ajema kümdaktsür.
4. Temang touzük ajemdaktsür
Mapangshia azü tenlaba ajanga temang touzük ajemdaktsür. Azü tenlabaji obese (temang nung temo tali akümba) aser cardiovascular (Temulungjang tashidak) alirtem atema tajangzük lir.
5. Blood Cell yanglutsü ajungmesor
Azü agütsüba sülen, asen temang nung azü azüngtetbaji melena tasen yanglutsü atema temangi mapa inyaker. Ibaji ajanga blood cells tasentem yanglutsü ajungmesor aser blood cells tasen jagi temang anema yutsür.
Source – Internet