Islamabad, Luroi/August 17 (Agencies): Taoba ita agiba election nung Imran Khan’er teloki takok timba anguba sülen parliament ajanga pa ato kilonser shimtetogo aser iba ajanga Pakistan Tehreek-e-Insaf (PTI) teloki anir yimten yimsüsütsü tenzüker.
Linük yimtiba, Islamabad nung Rogonü National Assembly züngsemtemi Khan ya ‘leader of the house’ shimtet aser iba ajanga pa Pakistan sorkar tekolakba akümer.
Khan-i Küptoknü tezüngzüktep agia cabinet dentettsü aser sorkar ketdang asütsü.
Mapang talangka nungi opposition nung lia aruba telok ya yimtenren nung tetsüng ajemoker küm 22buba nung tang mezüngbuba yimsüsür menden agiteter, shirnoki ochiamshi aser sorkar meshidaki aniba anema kanga sashia nokdaka liasü. Imran Khan ya Pakistan nung cricket asayar nüngtugu ka liasü aser pai 1992 küm cricket asayaba toktsü.
Rogonü National Assembly nung vote agitepba mapang Imran Khan-i vote 176 angu aser Pakistan Muslim League-Nawaz (PML-N) mendenpuba, Shehbaz Sharif-i vote 96 angu, ta National Assembly Speaker Asad Qaiser-i metetdaktsü.
Züngsem 342 aliba house nung Sharif’er telok nungi 81 dang liasü aser Pakistan Tehreek-e-Insaf teloki menden 151 ngutet. Pakistan People’s Party (PPP) ya jenjang asembuba nung menden 54 ngutet.
Pakistan nung tashi tait mitkartemi küm 40 dak tali yimsü süa aruba den PML-N aser PPP teloktemi yimsü asüba sülen PTI teloki election nung takok anguba ya yimjak nung sangdonga liasü.
“Putu meleshiba liasü. Tangbo tensa melenshitsü. Tejen yimten yimsüsüba mapang medemer aser kinungertem nem maongka agütsüba, ochimashi aser temulung melemtep agi sünga liasü. Iba putuji asenoki tembangtsütsü imla atati,” ta party odongtar, Fawad Chaudhry-i ashi.
Khan-i takok anguba election ya vote azüngba mapang tim masüba mapatem amshi ta aitsüba agi sünger liasü aser election osang bushisüngdangtsü asoshi maneni asayatsü, ta opposition teloktemi ashir.
Khan-i takok ngur jembiba mapang bushisüngdang ajak pelashishia agizüktsü ta shia lir aser par telokia iba sentong yaritsü, ta shisem.
Pakistan public sector telunglen sentsüh billion $70.2 mesüra GDP shilem 26.6 aliba tensa ka nung Khan-i ato kilonser menden agizüktsü.
You must be logged in to post a comment Login