“Oshi-oben ya kin ka ayak”

– L. Kika Pongener.

Mimchir ka tetsüpok nungi sozükli oshi ya jembitsü tenzüker. Kinu tanür ka sozükli tamasa ola adoka oshi tenzükbaji ayadang aser tzüradang ajeptsü, tepok onudang aser tzü indoknudang ajeptsü. Tetezü kinu tanür taginuba ka lir aser aji ajepba ola jagi angatetdaktsür. Iba sulen meilungi oja, oba ta ajatsü tenzüka aor, iba dangji tongmelang agi oshi ta ajatsü akok. Oshi ajanga nisung o nisung na tsüngda metettepa, angatettepa aser sendaktepa kümdaktsür. Oshi denji jaya-jako aser nungja-koja dena lir. Oshi jembiba ajanga nisung ka pa/la kechi kin’ar aji jangdaktsür. Naga nunger kaketshir India lima nung azünger ka, külem medemertem shinga danga pai paji kichi kin’ar kodanga mashir. Anungji medemertem shingaia paji kechi kin’ar mejangjai lia aru, saka kenup parnok ki azük talangka nungi step nung aludang pa ajudoker alang, aser idangji aoksaa pai “Ayako Ojala-o” ta ola adok, idangjiang pa Aor chanu ka ta meteta aküm. Oshi jagi nisung ka kechi kin’ar jangjadaktsür. Oshi ka makai kin ka ta ajatsü makok.
Asen Naga nunger tangar kintem teimba ka oshi ka dang, saka tia kar-maka asen Aor oshi ana (Jungli-Mongsen) asüba agi lenmang kar nungbo tajangzüka lir, saka ano lenmang aisu nung tetsüdaktsü ajurur. Tajangzükji kechisa ? ta sura, tsürabur kensu nung ken atendang jungli o agi atenba dang nungi Mongsen o agi atenba tanganutsü taketba aser temetongba. Aji agi otsüla-oboula nungeri parnoki ken mejema atendang Mongsen o teimba inoka aten sudi ta rajemer. Kaket ken o zülu-banglo nungbo jungli o agi zülutsü temetongba aser tangatetba. Anungji tsürabur mezüngburtemi laishiba aser ken kaket aser otsü-olem kakettem ajak jungli o nung zülu sudi ta rajemer. Tetsükdaktsü karji Aor-sa sernung Junglir o Mongsener na oshi mangatetteper. Jila nung alirtembo mela-mela angazüktepa angatettepa alitsü akoker, saka talisa yimtsüng nung alirtem Junglir o Mongsener na metettepa angatetteptsü lenmang aisu nung tetsükdaktsü ajurur. Ajisuaka, jungjunga shisadangra ano oshi ana akabaji, aji kangasa tajangzük lir. Anungji lanurtemi Jungli-Mongsen oshi anaprongla ya mesamadaktsüi wazüka ayutsü kangasa tongtipang lir. Kanga-sa tesasatsüka, otsüla-oboula nunger asen Ao oshi zülu-banglo nung maka, tebang o agi dang belentepa jembia aru. Otsü agi ashiba agi asen Ao oshiji shiküp nung zülu aser aji Azü (Dog)-i chiadok ajiser sama-adok. Tantsür-tambur arishir kar nungi angazükba agi asenoki asen Aor “Tsüngkotep-Su” nung noksa atepba nung Su, Küyi, Molosongzü, Antepong, nok, nu, jong, ita, anu, item den meyoktepa tetsüngda nung noksa ayak kar ateper aser jong nunga noksa ayak kar ateper, iba to asen Aor zülujang (Albapet) kar-kar mamai zülua amshir sudi ta tantsür-tambur kar nungi angazük. Ashiko shidak asütsüa akok, kechiaser item noksa ayak to China, Japan aser Korea etc. Mongolian kin zülujang den tera mesukteper. Aji oda, asen Aor tia kaa 19th Century nung asen Ao lima nung Dr.Clerk-i Yisu yimsu osang tajung den külemi kaket shisatsü metsü rema tera yanga toktsü. Ano kanga-sa tia taka kaji asenok zülujang (Albapet) makaba agi oboula Clerk saheb-i English albapet amshia Ao Dictionary kaket tilaka zülua nükmen amenteta yutsü. Iba Ao Dictionary kaket tilakaji asen Aor asoshi SENTI-RONGSEN lir. Iba denji metenloka asen lennir mezüngbur shirnoki laishiba asen Ao oshi agi meyipzüker azüngtsüsa meranga inyaka tera yanga toktsüogo, asenoki parnok nem tenungsang agütsüdi.
Ano iba denji külemi lennir mezüngbur shirnoki ken kaket asen Ao oshi nung atentsüsa meranga inyaka renemtetogo, parnok nema tenungsang agütsüdi, kechiyong asen Naga nunger tangar kin shinga pei oshi nung laishiba aser ken kaket makaba mapang, asen Aor-bo pei oshi nung laishiba azüngtsüsa aser ken atentsüsa renemtetbaji aji senti rongsen amai züngshidi. Kechi mapa sudir suaka nükmen tilaka amenteta tera yanga lira, iba nungji bendenloka inyaktsübo mela-melar, saka tazüngla ka nungi mapa küma tenzüka inyaktsübo kanga tasak lir. Tanü putu nung joko kin shia pei pei oshi tarok bushia bendena School, College aser University tashi nung course agitettsüsa kaket küma zülutsü merangteper. Ajisuaka, kanga-sa tesasatsüka, asen Aor-bo zülumen liromemedem, kaket zülur aser ocet zülur ajaki pei zülunutsü dang züluteper. Anungji iba zülumenji liromedemtsü atema ASLB-i kanga meranga inyakba atema asenoki tenungsang agütsüdi. Ashiko tim asütsü akok, mesura tim masütsüa akok, saka zülumen liromedemtsü mechi nung Aor kaket zülurtemi züluba kaket ajak ASLB-i repranger temelaba agütsü nung dang kaket küma adoktsü lemtet sudi ta rajemer.
Aji oda, iba telemtetba agiba-jia lokti senden kar nungbosa telemtetba agir-ang inyaka alitsü sudi ta bilemer. Anungji ASLB-ia zülumen liromedemtsüba mapaji nükjidong tonga inyaktettsü asoshi küli küptok masü, saka nendak-nendaka inyaktsüla. Tawa tanü Ao Calendar aser hopta nung anogo tenet züngya nungja adokba mechi nung tashitemeteter lennir tajung aikati pei pei tebilemba zülutepa arudagi. Tang kaket riju nung Course küma amshitsü asoshi ASLB ajanga adoka akaba nung nubor aikati mulong masüba züluteper. Hau, tang adokba nungji temetongshitsü karbo alitsü akok, aser ajia ashiko nisung ka-ana kija mulongba agi adokba masü, shibai metet lokti senden kar nungbosa telemtetba agir külen, telok-i mulonga agizükba ajanga dang course agitsü asoshi-ji kaket küma adok sudi ta bilemer. Ano kanga-sa tia maka kaji, asen Aor ya yim shia nungja-koja, aser jaya-jako terarabo balala lir. Anungji yim ajungai liromedema agizüktettsüsa Ao Calendar aser Hopta nung anogo tenet züngya nungja adoktsübaji kangara temelabo masü amai bilemer, kechiyong yimtsüng kari agizüktetbaji tanga yim karibo magizüktettsü.
Atangji yim kari yamai ajatsüla-a ta asübaji, ashiko tanga yim karibo magizüktettsüa akok. Ajisuaka, joko University level tashi nung course küma züngdaktsütsüba asoshi aser putu aika, oda ali mesama tashi amshitsü atema oshi kaket ka adoktsü renemer asünungji, joko tang kechi renema lir aji tatempang, iba nungji temetongshitsü/temelenshitsü kecha malia ta tangatetba malitsüla, saka tsükong shia, yim shia nungi oshi-oben tarok meteter, lenla ajak nungi tabensa komiti ka shimer, memenudang yanglushi nungang jungdi-su ta bilemer. Kechiyong oshi kaji kin ka ayak asünung, ajaki junger ta magizüktetra aji arok meyong oshi ka ama mamshitettsü. Kechi mapa sudir suaka, pei nuja agitsü atema inyakba mapa ka sura aji balaka, saka arok külem atema inyakba mapa ka sura, ajibo nubor ajungai junger ta liromedema agizüktettsüsa asütsüla. Anungji lennir ajaki tangatetba tajung agi tarutsü lanur putu asoshi nungshi mapa ka ama tajungtiba/shidakba ka renema yutsütsü kanga-sa tongtipanga ta angatettsüla. Alima nung nisung mimchir shinga tabensaba mali, kechi kodakinar-ka shia meteta-aka, mimchir taküm ka dakji metok-meperi tilakabosa alitsü aji mimchir yimya. Ajiser, kechi mapa inyakdir inyak-aka mapa ajak nung tajitettsü madoksa-meperi karbosa alitsü akok, kechiyong teinyakeri-sa inyakpeter, tejembiri-sa jembipeter aser tateneri-sa tenpeter.
Aji oda, kati ka metongshitepba aser melenshitepba aji sobaliba tajung aser mapa tajung lir. Anungji melenshitepa metongshitepdangji, shinga temulong meyirutsüsa, kati ka züngshitepa, akümtsübutepa aser apayutepa, oyim-osu tajung agi timyimi metongshitepra aser melenshitepra, ajak atema tajangzük asütsü, aser ocet azüngertema jangra-pangraa tezüngnutsüka azüngtsü. Ajisuaka, pur-medemer tenük nung anak ajitsür-i tenük shipoka toktsü amai sura, ajibo tajangzük melena temulong yirudaktsür aser ocet azüngertema dena azüngtsü tejangraba sunemdaktsür. Ano ken kaket aser laishiba aiben melenshia tasen adoker, saka adokba shia aibelen, mabensa aser temelenshitsü lia dang adokteter. Anungji nubor ajaki mulong masüba jembiteper aser züluteper. Asen lennir shirnoki mapang indoka temelenshitsü ajitetba tuteta sayur, ajia taitsüba ama masü, saka tangatetba tajung agi agizüka melenshir tajungba adoktsü merangtsüla. Kechiyong laishiba aser ken kaket yabo tanga kaket amai khen amshirbo kilung nung ayutsüba kaket ka masü, saka kima yimdong nung, lokti sentep-senji ajak nung teti ammer/bener senzütsüba kaket ka asünungji tejangja, tabensa aser shidak asütsü kanga tongtipang.
Ajiser lennir shirnoki mapang indoka metok-meperiba alibatem tuteta sayur, aji pei nuja agitsüba asoshi masü, saka arok külem meyong laishiba aser ken kaketji tajungtiba aser shidakba aginuyong metongshitsür dangji lennir ajaki pelaseta agizüka melenshitetra aji arok asoshi tajangzük asütsü. Ano lennir kari “Ao Dictionary Kaket” ka adoktsü indang koba osang kaket nung sangoktsüogo ajia memenui adoktet asübo koda-ka tajungba asütsü. Aji oda, lennir shirnoki iba kaket adoktettsüsa nubo, mapang, shisatsü aser rongsen tenla-ogo, asenoki parnok nem tenungsang agütsüdi. Ano tesuiba mapang Ao Senden aser ABAM ajanga koba asen Aor kaket ken o zülubatem nung temetongshitsü ajiteter, itemji osang kaket (Media) nung masü, saka inyakertem den tsüngdong tongteprateptsü sangdongogo, ajia kanga junga shisadangra tim-a ta shiteter. Anungji ajia “Freedom of press” nokdanger ama mangateti tajungleni angateter inyaknung ajungtsü ama bilemer. Aji oda, osang kaket nung tang amai asen o asen na kati ka metongshitepdang, tim-bo tim mapa ka atema metongshiteper sernung, oyim-osu tesepra agi arok-aroka zülutepra, idangji alima matsüngdang tobur majung nungko pentettsüsa akümer. Anungji akok ka asünungbo osang kaket nung masü, saka kipok nung teinyaker den kaket zülu-banglo ajanga mesura tsüngdong oa tongtepratepa melenshitepa metongshitepra ajia tamajungbo masütsü sudi. Ajak dak alaka, Aor senso ajaki asen Aor yimten aser tamangba nung tematiba bangdak sabang “Ao Senden” aser “ABAM” ana yabo kanga-sa metsüngareta akümtsübua wazüka ayutsü ajongshir. Ashiko, mimchir asünungji lennir kar dakbo tashi-mait metok-meperia alitsü akok, ajisuaka asenok madak lennitsü asenok ajaki mulonga shimteter tashi agütsür ayu asünung, tashi-maitbatemji asenok sasa rajema angajemer, akümtsübua wazüka yudi.
Ajiser, asen Ao kin oshi tajungtiba aser shidakba renema adoktetsü atema shisa agütsütepa, pei nuja agitsü atema masü, arok külem ajungtsü asoshi inyaker asünungji, senso ajaki shisatsü tesadem agi aser tangatetba tajung agi agizüka melenshir, tarutsü nung tajungtiba yanglushir adoktsü merangdi. Mapa tajung asoshibo kati ka nem tenungsang agütsütsüla. Aji oda, kati ka nem tenung agütsütepba ajanga nisung o nisung na tsüngda tesendaktep, telongjem aser yimjung adokdaktsür. Ano ocet zülur ajaki metettsü tongtipang kaji, ocet züludang zülumen ya aseni asen sasa shidak amai bilemba nung masü, saka tembar-adianu ocet zülur teimba-i koda zülur aser ASLB-ia koda tuyur, aji reprangdanga medemdanga liromedema zülutsü merangtsüla. Ni yangi temetongshitsü ajitetbatem kar shimteta zülur :- Ocet zülur kari balala melena palala, nung melena nong, sentong melena sendong, tobur (beauty) melena tepur, tebur (men) melena tepur, ibai melena ipai, yagi melena yaki, pei melena bei, külem melena kelem, tajung melena tajong, nubur melena nupor etc. ta zülur. Ni zülubaji dang shidak ta ashirba masü, saka ni teti Tir Yimyim yimozülur-i anir tembar-adianu ocet zülur teimba kati koda zülur aser ASLB-ia koda tuyur aji repranga liromedema zülutsü meranger. Anungji ocet zülur ajaki pei bilemba ama dang mesui kokrabangla ASLB-i koda tuyur aser ocet zülur teimba-i koda zülur, iba denji liromedema zülutsü merangdi. Iba ocet nung kar danga temulong yirutsüsa zülusema lira metongshia azüngtsü mepeshir.