Benjong bentsü

~ I. Shilu Yaden, Sangtemla Ward, Mokokchung.

1. OKILA:- Asen Aori Benjong ya kanga sabua mongteper. Meimchir taküm nung tepelatiba mapangji Benjong ya lir. Tasü tamah mapang ka ajur aliyonga benjong nungjibo temolung tepela ka lir. Küm nung iba mapangji khen dang ajurur. Arishia alirtem asoshi tanabuba kümji dang ajurutsü. Ao lima nung nübor ajaki temolung sadoka amongba benjong küm nung asem lir. Limapur yimsü nung alidang ajaki jangraa amongba benjong anaji, MOATSÜ aser TSÜNGREMMONG ya kanga sashia monga liasü. Ao limai Khristan yimsü arur kelen “KHRISTMAS” benjong ya kanga sashia amonger. Item amongji tetetzü balala retreta lir. Shirnoki ibaji angateta amonger parnokji temoatsü angur, aser mangateti amonger asoshi shi pelabaji dang asütsü aser taküm aser kibong asoshi takoksa dang asütsü. Anungji asenoki benjong aser among ya angateta amongtsüla. Benjong asem indangji teratet tatsütsü agi zülutsür.

2. MOATSÜ BENJONG
Iba benjong ya Chungliyimti lima tenzük. Oboula nungeri parnoki amangba tsüngrem dang temoatsü meshia amongba benjong. Anungjiang Moatsü mong ta aja. Alu nung motong lanu meyitetba mapang iba motong nungji meimchir achitsü tsük junga tangtsüang ta temoatsü meshia külema amongba. Asen Aor Ao lima kümteter lia arudang yimtsüng shia mapang balala nung iba Moatsümong ya monga aru. Kar March nung, kar April ita nung aser kar May ita nung ta mapang balala nung among. Kechiyong alu nung tsük tenokbaji mapang tera balala nung tenok, aser motong meyitetba mapang balala asünung amongjia anogo aser mapang balala nung among. Oboula nunger Putu nung meimchir asoshi tsükji dang tongtibangtiba asünung Motong nungji Tsük junga tangtsüang ta temoatsü meshia amongba. Parnoki amanga among nungji temoatsü agütsü aser kika-süchi süa küm ka nungi ka ta nübortem renloka libaliroba asenoki parnok otsü nungi angateter.
Joko alima nübor ajak liromedemtsüsa Ao lima kaket Rejusangertem longjemer Moatsü May ka nungi asem aser Tsüngremmong August ka nungi asem ta Ao lima liromedemdi ta asünung Putu yimsüsürtemi yimtsüng ajak nungi hai aura kaa lemteter aor, anungji benjong teratetji junga angateta amongtsüla. Oboula nunger mapang süngo (tea) makaba mapang parnoki yangluba yi (rice beer) dang jema alu mapa aser benjongbentsü among. Yi ajem nunga marok nungi terara indoka parnok tsüngrem nem agüja atakatemersa (külemersa) ajem. Marok nungji terakabo anünga toktsü. Kechiyong ibaji yi agütsüba kibur asoshi temoatsü yutsür ta parnoki amang. Yi jemer tangar den raratepa jembi nungi chidiyongti nübo ta Putu yimsüsüri Ong kilang nung jaoka sensa achi. Iba dangji “Pangmet” ta aja. Benjong ajak nung ajemajema tsüngrem nem tama agütsürangsa achi. Anungji parnoki inyakba nung temoatsü angu. Moatsü benjong tatempangba anogo nung benjong tembanger kelen yimsüsürtemi Nülak songa keno ajak tembanga jembir senshi. Iba mapang nungji keno tamajung kar danga jembia ali nunga aser sübotsü melentepa ali nunga anogo teroknü tsüngda ken o ajak tembangtsü aser sübosolemtsüjia agütsütepang ta sür senshitsü. Anungji kecha ken o mali benjong merah keta tembang.

3. TSÜNGREMMONG
Tsüngrem mong yabo Moatsü ama masü, saka ibai tekülem mong lir. Anogo asem tashi amongtsü. Oboula nunger mapanga ibai asemnümong tasa jembi. Anogo asemnü tashi anepdang aonung par tsüngrem külema anembong. Tsüngremmong mezüngji anepdang yakta kinüngbo aser kinungtsü saker atep merükteter mi tasen (Misen) aputsü. Iba sülenji mi aputeter shi takong tsüker meshi nung ataloka yur par tsüngrem külemtsü. Iba dangji Meshi tsüngrem külemba ta aja. Anepdang aser aonung shia sorochiokdang chipo nung temoatsü lidaktsüang ta parnoki külemba tsüngrem dang ashitsü. Iba sülenji chirnur ajak saker külemi sorochioka chiyungtsü. Chi chiyungshia kinüngboi par tsüngrem nem chi agüja külemtsü aser kinünger ajak chiyungteptsü. Iba among yabo joko alu nung tsükjang kanga junga tangatetba mapang yipru mopong aser tzünglu tesashi arua motong teraksatsü aser süsang koya arua tsük aser tsünüsenpongtsü teraksadaktsü ni, ta Longkitsüngba aser Lijaba tetshia külemtsü.
Tsüngremmong nungjibo pur medemer ayongteper par tsüngrem tushia aser tenüngsang agüja ken tena ki maktep. Anungji Moatsü benjong nung ama kima yimdong nung yar tsüngsanga mesenzü. Saka temolung ajak agi bendanga agüja par tsüngrem den sensaksema amongba iba tsüngremmong ya lir. Anogo asemnü tashi tsüngrem külemba osetji ali chipo teraksa (Pokok) ka nung tsüngrem shilemji bendentsü. Iba Pokokji Tsüngremmong tatempang asemnü aonungji yimer ajak tsükisena or yimdong azüngazünga aliba mapang Pokok nungji mijang mi tait kar inoker kima lua yutsütsü. Lijaba aser Longkitsüngba tsüngremji aonungji süia aotsü aser kibong shia tekülemba osetji repranga aotsü ta parnoki amang. Parnoki ochi agi külem nungji par tsüngrem jaki moatsü aser kidang kibong nung temoatsü liasü. Tsüngremi moatsüba nungi Ak techanu mepu nung teyira apet asong maket tajungba agi par tsüngrem külem. Iba tangji Kitsüng yangluba ta aja. Tetezü, ki tsüngrem külemba. An, Entsü tajungtiba agi alu nung oa Alu tsüngrem külem. Yamaji oboula nungeri inyak nung parnok temoatsü ngua ali. Tanü putu nung ajak khristan kibong aser taküm tang liteper. Moatsü aser Tsüngremmong küm shia mongteper, saka tetezü, aser teratet mangateti benjongji benjonga ta mongra tajangzük maka alima rongsen lalushipongba tang asütsü, aser temoatsü mangutsü. Anungji oboula nunger Putu nung benjung bentsü aser among tsümong ya kechiba aser kodaser tenzüka monga aru tetezü, aser teratet meteta tanü lanu putui angatettsüla aser bushitsüla. Aji mesüra Tsüngremmong aser Moatsü amongbaji Tsüngrem temoatsü indokba aser atakatem agizükba tang süra asenok asoshi takoksa asütsü.

4. CHRISTMAS
Iba benjong yabo oboula nunger Putu süir asen Putu nung khristan yimsü arur asen tanüla jenjang yanglushiba benjong lir. Laishiba Ibri 10:10 nung yamai shia lir. “Iba molungba amato Yisu khrista temang kenyongi tenlaba agi nenok meshitettsüogo.” Ano Yohan 3:16 nung yamai shia lir, “Kechiyong Tsüngremi alima oda meim nung shirisa Pa dak amanger mesamatsü, saka teti taküm akatsü. Pai pei ajaso chir agütsü”. Anungji Tsüngrem ajaso chir Yisu khrista meimchir temenen nungi kümzüktsü asoshi taküm bendanga agütsüa alimai arubaji “Christmas” ta asenoki angatetti. Süra ibaji mangateti Christmasji mongra “tzüma nung sorak (spider) jajaba ama tang asütsü. Kecha tajangzük maliba taküm tang asütsü. kecha tajangzük maliba taküm tang asütsü. Ken mejemeri yamai ashi, “Christmasji Eden nung tenzük, saka nütaküm nungbo Christmas anogoji koba anogo nung nai Yisu agizük, iba anogoji lir. Anungi pei taküm nung Yisu agizükba anogoji tang Christmas anogo taken mejemer jaki ashir. 1 Yohan 5:12 nung yamai shia lir. “Shiba techir aka pa taküm kar, shiba Tsüngrem chir maka, pa taküm maka.” Taküm makaba pur asoshi Christmaji alima benjong ama amonger. Anungji yi jümer Dob (craker) pokdaktsüa yimdong nung ayemdena nübor ajak timtemdaktsüsa senzür. Itümji taküm nung arishi lepdoker. Benjung-Bentsü ajak ya meimchir taküm asoshi iba alima nung tetetzü aser teratet tarok lia latetba aser tenzükba lir.