Kotak yimli nung meimchir

~ Süpongnüngsang Longkümer, Darogapathar Dimapur.

Alima tatem mapang ataloktsü Laishiba nung shia aliba ama aika ataloka arur amai, Ita Anü nung temaitsü, Raraba, Menenok, Maaksü mapa, Khristanpur reshikangshi aser tepsetba, yamala ataloka arudang Arogo nung amangbapur renemshia atatsü Tsüngremi ajungshir amai angatetdaktsür ta lemsateper.
Jungkai adokpa ratet züluri Ajak tasen (Tapu 21&22) Tasen tenet indang tapak 185 nung shia aliba yamai- Temeshi Lai nung tapu ana Lipok 1 & 2 aser tatembangbuba J. Adok 21 & 22 khenyongi temeshi temeshi temenen mali Lipok Tsüngremi anüng aser alima poktetdaktsüba yimya ajak sentsüwangshia meren merena, kanga süngjema, onsara temsüa, kecha tajitettsü maka kecha nunga tarak mali, oda saya tepur junga liasü ta zülua angutsü. Lipok 1: 29, Alima nung tejang atangba, sünguliu ajak aser süngjang atangba süngdonglidong ajak ni nenok nem agütsür. Nenok asoshi itemji chiyongtsü alitsü, (Ibai alima nung meimchir taküm mesütsü asoshi.) Lipok 2:9 Atsüki tiyong nung tajung majung metetba taküm süngdong ka liasü. (Alima nung meimchir anükba ozüng liasü.) J.Adok 22:2, Ayong ileni aser kelenji taküm süngdongji lir, iba süngdong nung süngjang tapu terana atanger aser ita shia khen atanger, aser süngdong sünguji kintem taneptsü asoshi lir.(Eden tsüki nung taküm süngdongji ozüng liasü, Tasen Yirusalem nung taküm süngdongji ozüng ajak nung temeden angurtem temeshipur chiyongtsü alitsü ta angateter. Yob 1:1 Yob ama tetemjenpur, aser tatok angurtem kotak nung chiyongtsü aser taneptsü alitsü. Saka Adam aser Eva Tsüngrem dang tatok memeshi Eden tsüki nungi aritok nung tena maten. Ken züng 54 Tsüngrem temeim, t 3 nung Zülutsü molutzü aika kaket anüng teka liaka tzüdok ajak kolem aser nisung ajaki züluaka Tsüngrem meimji zülura molutzü ruseptsü anüng salaba nung zülutsü masemtsü, Tsüngrem meim koda tulu. Aji masatangtet; Ya tatem tashi alitsü. Ibai tenyartem ken. Tsüngrem temeim kodaka yamaji Tsüngremi Pa mesükba nung meimchir yanglu (Mesük, sako, kürak dak alaka tanga o mali) aji saka Adami Tsüngrem mangatet tai mena, aji oda saka Tsüngremi oda meim nung shirisa pa dak amanger mesamatsü, saka pa ajanga meimchir kümzüktsü asoshi Tsüngremi Pei chir (Yisu) alimai yok. Meimchir asoshi Tsüngrem temeimji noklang nung noklang dak tali ta ken agi tena sayur. Yamaji Pai meimchirji alima nung Pa mapa aser sentsüwangshi metetdaktsütsü asoshi Pa dak aliba temeim yari meimchir yanglu. Meimchir shi temang nung tangu saknem (Tezüknem) tashi tesüngmangtsü ka lir. Ki tulu, kecha mali, anogo ana asem ka kiji shibanga yutsür aini oor arudang kiji mangrang menema, tezüknem menema alir, aser küm kwi lidir liaka nisung ali tashi kiji jirepa melaor, aser tejen teraksar liaka nisung dak aliba sentsü jagi azüoka alir. Iba kuliji nisung dak aliba teronem agi mangrang wangdokbaji kuli lir. Meimchir dak Tsüngrem tashi aliba jangjatsür. Aji Tsüngrem anema masü shibai nunga ta shitettsü; kü tamang agi atongba yari Tsüngrem temeim indang sarasadema lemsatepba aruogo.” Ken züng 22 Ibai Kübu lima”
1 Ibai Kübu lima, Aser kü narongi yimya aser anüngtem kentenba angashir
Ibai Kübu lima yangji ni süngzüker long süngtem ali tzüyim Pa keti dang yanglu.
2 Ibai Kübu lima ozü sangnutemi anepdang sangwa narongi Pa nüngsang atener.
Ibai Kübu lima Pai ajaklen ayar süngdong o süngsemtem rongnunga Pa ola angashir
3 Ibai Kübu lima ni ya mamadokli. Tai temenen sashiaka Tsüngremsa Kibur lir
Ibai Kübu lima tongbang ano matem kotak o ali longjemnü Yisu tipatemtsü
Tsüngrem temeim koda, asadangtsü makoker yamaji Pai asenok anepalua mesür.