Chiyongtsü tendangba

Alima nung nisungtem asoshi nüngdak aser jangratemtsü mapaji chiyongtsü yamglua ayokba mapa ya ka lir. Chiyongtsü ayokba maparentem nungji shi ango nungi shir lon tashi dena lir. Chiyongtsü agi dang nisungtem taküm alir asünungji,  chiyongtsüji nisungtem taküm lidaktsütsü asoshi ayoker, anungji chiyongtsüji tajung asütsüla aser jungjunga awazür ayoktsüla. Itemji tendangtsü asoshi government nung Health & Family Welfare kübok Food Safety ketdangsertemi chiyongtsü tendangba osettem amenoka lir. Atangji, chiyongtsü tamen dang masü saka shi angotema tayokdaki bener mao tsüngda nisung temang asoshi achitsü ajung asü majungar tendanger dang shijia aleper aser angojia yokdaktsür. Asen lima nunga tawa tangalen nungi bener aruba angotem nung nisung temang asoshi miim asütsüsa formalin mozü dener ayokba putetba ajanga ango bener marudaktsüi nokdangba asenoki ajangshiogo. Item amaji shi ango aser chiyongtsü ajak jungjunga tendanger külenang yokdaktsütsüba ser nung asen lima nungbo, tang tashi, department kobaisa itemji anepalutsü nunglokja ali, parnokia junga inyakba mangur aser nübortemia kecha süoki ia mebilemer. Tangalenbo, nashi ak aleptsü asünunga malepdangyongi veterinary purtemi iba nashi mesüra akji nisung achitsü temsür metemsü ta tendanga repdanger (ante mortem)  külenang lepdaktsür. Ajisüaka, asen lima nungbo nashi shi tzüyima yoka aliyonga  mesüra ak tekongra mesüra jenjang aketba shi yoka aliyonga asenoki kecha balaka süokia mebilemer aser raktepa alia achir. Iba jagi asenoki memeteti asen temang nung tashidak balala atemer. Nisungtem nem chidaktsütsü asoshi chiyongtsü ajung majung tendangbaji tangar ka asoshi tendangtsür mesüra inyaktsür ama bilema masü saka pei asoshi aser pei adinau aser kinungertem achitsü atema tendangtsür amai bilema tetendangtsü purtemi inyaktsüla. Shiruru lepa ayoktsüba ka tereprangdanga mereprangdang saka achitsü junger ta kuli kaketbo agütsür lepdaktsü aser iba shiji asen tsürabur mesüra kinungertemi alia chir tashidak mena ta asüba mapatema aiben ataloker asütsüa akok. Iba amaji asenok ketdangsertemi pei mapa nung nendaka meinyakba ajanga asenok dena tashidak menatsü aser ano külen ochishia temulung agüja inyakba ajanga pei kinunger aser pei nübortem ajangzüktsüsa inyaker alitsü. Tanü asüng balaka shiruru aser asenoki achiba chiyongtsütem nungi tashidak tasen tapu balala menar, anungji item nung jagi kümzüktsü asoshi tamasayongi tashidak aketba shiruru aser chiyongtsütembo pei limai maitdaktsütsü asoshi süngküm ajaklen government-i yokba ketdangsertemi mita atar aser parnoki reprangdanga tendanger külen, temang atema tachitsü ajungtsü ta kuli agütsü nung dang bener aitdaktsür. Nagaland nung tang Health and Family Welfare Directorate Kohima nung chiyongtsü tendangba oset tajungba amenokba osangji junger, iba jagi chiyongtsü yanglua yoknertem melamelaa tendangtettsü aser tendanger junger ta kuli agütsür ayokba agi asenok chiajemertema tajangzük angutsü. Atangji, shi ango aser chiyongtsü tendangertem aser tendangba osettemji Kohima nung dang masü saka district ajak nung alitsü nüngdaka kümogo. Talisa, asen lima nung shi alepba aser ayokba mapatem ya veterinary purtemi kanga temulung agüja inyaktsü nüngdaker. Item ajakji nübortem anema lidaktsütsü asoshi inyakba temeim mapatem asütsü. Tanü asüng joko chiyongtsü terenem aser shi ango nung dang masü saka shishilembadak ayokba aonsutsü aser süngjanglijang ajak nung tuluba aser teimba küma karaa aientsü mozü amshiba dang masü saka sentsü ajungtsü aser melamelaa mendaktsütsü atema mozü tapu balala amshir. Item ajakji nisung temang atemabo miim lir. Süngolemba aser süngjanglijang nung aliba item mozütemji shidokyonga jungjungabo maor aser meilongi asen temang nung item mozütem jagi tashidak tamajung küma timtem agütsür aser arishi tatsüba kümdaktsür. Joko, asenoka chiyongtsü agi miim kümer machitsüsa ajaki pei mapa nung shitak nendaka inyaktsüla aser chiyongtsü ajung majung metetba tangatetba alitsüla.