– Aluyimer Osang – Fall Army Worm (FAW) mesen anepaluyim

Contributed By: Temsutola Jamir
Block Technology Manager, ATMA, Mokokchung.
Courtesy: ATMA Mokokchung.

TEPOKTETDAK :
FAW mesen ya USA nungi Argentina tashi ka nung tropical aser sub-tropical tesemtem nung poktet.
FAW ya USA nungi South- Western Nigeria-i January ita 2016 küm nung tonga liasü. 2017 küm tashi nungbo Central and Western Africa linük teimba ka nung renlokadok. Africa nung tsünüsempongtsü mendi aser sorghum (Jenjang) amala nung timtem agütsüba angu. Ashiba agi, FAW yagi Africa nung linük 50 shi nung takoksa jenjang adokdaktsü.
India nunga FAW ya 2018 May ita nung Karnataka tesem mendidong nung timtem agütsüba angu. 2018 August ita tashi ka nungbo Telangana, Maharashtra aser Tamil Nadu tesemtem tonga liasü. Ibai mendi, mochi (sugar cane), meti aser jenjanglu nung timtem agütsüba angu. Gujarat aser Chattishgarh tesemtem nunga 2019 küm FAW anguba report lir.
North East India nunga Manipur, Mizoram, Tripura aser Nagaland nung FAW terara poktetba report lir. Nagaland nung Kohima, Medziphema aser Jalukie tesemtem nungi report lir. Asen Mokokchung district nunga Longsa, Khensa, Chuchuyimpang, Lungkhum, Mopungchuket, Longkong, Mokokchung yim, Chungtiayimsen, Moayimti ama yimtem nung mendilu ayimer asoshi teraksa jenti adoktaktsüba nguogo. Iba meseni tsük lu nunga chiyima timtem tulu aludaktsür. Merenemi ali nungbo, iba mesen kanga kara renloka aor asü nung, asen district aluyimer ajak atema takoksa jenti alutsü asü nung, iba osang asenok ajak renema alitsü atema lemsateper.

FAW temetettsü kar :
FAW ya India lima nung poktetba mesen masü, saka America tesem nungi aruba mesen ka lir. FAW ya India lima aluyimer ajak atema aluayimba wadang nung takoksa jenjang tulu adokdaktsütsü ana nung lir.
FAW soyapokya taküm yongsük kanga tatsü alir saka iba taküm tatsü ka aliba mapang ibai soyapokyaba jenjangya kanga tesashi. Ashiba agi, FAW shinü tetsü kadi ken nung 1000-2000 entsü akotsü tashi lir. Aji dang masü, FAW ya kanga dang tashi itta renloka meta ka nungi kadi senzüba mesen lir, Iba FAW yagi meta talang melamela semteter. FAW kadi küm ka nung meta 1700 KM ayima senzüteter aser iba ama senzüba mapang iba entsü tesem balala nung koyonga senzür. Iba yongji FAW ya kanga dang lendong aketba mesen ka ta ashir. Food Agriculture Organization (FAO)-i FAW ya Africa limabo Food security threat (Africa lima nung chiyongtsü ketdangsübaren lendong tulu) ka ta shia lir.

FAW Tabutem :
Tang tashi nung shisashir mongintemi FAW mesen tapu ana jangjateta lir. Itemji-
1. Rice strain (R) – Iba tabui tsük, Turf grass, Bermuda grass, jenjang (millet), alfalfa aser pasture greens achir.
2. Maize strain (M) – Iba tabui mendi, sorghum aser müdi nung timtem agütsür.

FAW Koma Ajitettsü :
1. FAW entsü tereprangtsü pati (bowl) mashilen amendak ama aser temero mesüra wako sentsü alir. FAW entsü ya süngotu telunglen mesüra mendi tedong lanu (tu longteta adokdak) telunglen telong junga akor aser iba entsu telongtem ya wako sentsü tera ama agi meyipanga alir.
2. Entsü nungi rüzükli longben temang sentsü tanen aser tokolak tanak alir. Teintet mesen anogo ishika tsüngda nung temang aut sentsü den line temesüng medongleni asüka alir aser tokolak temang dang nungi tera tanakba melener. Iba longben kodang jungjunga yintetdir longben tokolaklen ayakjang ‘Y’ mashileni ajenba ama ajenoka alir aser longben temang rangben nung ‘dot’ tanak agi ajena alitsu.Temang tsünglanglen nung tanak dot pezüi Square ama ayak ajena alir.
3. Kodang longbenji züla (tesep akümtsü) akümtsü mapang tongdir, longben ali telungi air aser züla mero meroa tera temerem küma ali nung alir aser anogo ishika tsüngda nung shinü akümer.
4. Züla nungi shinü kodang jaktetdir shinü tebong aser tetsü tsüngda nung tereprangtsü balala alir.
5. Shinu tebong aser tetsü tashikang temaba nung telung temero alitsü. Item telung sentsü tanak agi longpanga alitsü. Shinü tebong tashikang talaklen temesüng sentsü nüloka alitsü.
6. Shinü tetsü nungbo tashikang talak len temesüng nüloka malir aser tashikang temaba songjen nungji ayak temero alitsü.

FAW-i KOMA RAKSATSÜR :
1. Longben yagi süngo tu tanen ajak okzüka achir koba ajanga tu paper ama temesüng aser tapu kümatoker aser mapang tatsüka tsüngda tu nung tapok apar.
2. Tamasa tu ka nung longben 1-2 alibaji ita 6 tashi ka nungbo longben 4-5 tashir rena aor.
3. Meseni mapang tatsüka tsüngda nung mendi tedong lanutem bushia rüpoka chiyimer aser tedong lanu ajak chitemtsür aser mesen mendi (cob) nunga rüpoka chiyima alir.
4. Iba meseni mendi stage ajak nung timtem agütsür.
5. Shinü aser mesen aonung ang chiyima senzür aser iba mesen ya arishi anogo 20-30 nü tashi alir.

FAW NUNGI KOMA KÜMZÜKA ALITSÜLA :
Cultural practices :
1. Metsü meyok tsüngda alu nung aliji jungjunga tosatsüla (plough). Iba ajanga FAW züla ali telung nung aliba temai adokdaktsür aser ozüttemi achitsü.
2. Metsü mapang shitak nung yoktsüla. Kokra March ita nungbo yokatok tajungba.
3. Mendi lu nung mendi den külemi teputep pulse crop (motor, Kholar, alizüngken, azükzüngken,beans amala) tsünütsü junger.
4. Alu merüka ayutsüla aser mol tatakzük kümdanga amshitsüla.

Mechanical measures :
1. Alu nung FAW longben mesüra entsü repranga or, lira tekai bendena menüngseta intok mesüra kerosene nung metena tepsettsüla.
2. FAW lira tu adoklen tedong talaklen lisem(sand) takong inoktsüyonga ao nung junger.
3. Pheromone traps amshia FAW shinü tebong pudena tepsettsüla. Pheromone trap ya alu acre ka nung trap 15 tashi amshitettsü.

Bio-control measures :
1. Alu nung FAW achiba shirurutem (natural enemies) wazüka ayutsüla aser kokra tsünütsü tapu balala külemi tsünütsü mesüra naro kar den meyoktepa tsünütsü yok nung junger.
2. Alu acre ka nung Trichogramma spp. 50000 shi amshia mesen anepalutsü akok.
3. Metarhizium ml pezü (4) tzü liter ka nung milar mendi dong ajunga nung tongtibangsa tu tsünglanglen temulung agüja ayintsüla. Iba ya 15-25 t days after sowing tsüngda inoktsü mesura iba temeyoktep ya anogo 10-15 tetsungda nung süngdong nung asema junger. Saka tamasa tzü half litre nung iba moz ya meyoktepttsü aser overnight yutsütsü. Tasüngji (Next day) ano tzü half litre inoksema one litre mozü solution yanglua mendi nung arüktsüla.
4. Neem formulation ml 4 tzü liter ka nung meyokteper anogo 6-7 tsüngda amshi nung junger. Iba neem oil ya meseni timtem magütsütsü atema alu tesem kolen mesen ano madoki lir item alu nung preventive measure ka ama amshitsula.

Chemical Measures :
1. Longben tu nung alidang tzü liter ka nung Chlorpyriphos 2ml milar tedong temulung nung asemtsüla.
2. FAW kanga bulua alidak Emamectin benzoate 4gm tzü liter ka nung milar tedong lanu tu lanu adoklen inoktsüla.
3. Spinosad 3-5 ml tzü liter ka nung milar amshitsü akok.

Metarhizium, Emamectin benzoate aser pheromone trap teyaritem Green Line Enterprise Indian Oil anasa aliba dokan nung angutsü. Metarhizium ya Metagreen ta sür dokan nung angutsü. Smt. Bendangjungla Ponghener-i lapokba dokan lir aser la den iba number nung tongteprateptsü akok @7005477313. Chlorpyriphos mozü District Agriculture Office, Mokokchung nungi angutsü. Mozü ajutsüa alibatem takok tashi tu mulungtetba tesem tedong nung inoktsütsüla. Kechiaser FAW ya aonung chiyimba longben asünung, anungdangbo tu temulung telung nung atsüka alir. Ano FAW aliba alu anasa alirtema FAW meliaka akok tashi neem oil tsük mesüra mendi nungbo asemtsüla. Iba ajanga FAW nungi kümzüktsü. Mendi lu mesen nungi jenbua alitsü atema, neem oil 4-5 ml tzü liter ka nung milar ayintsü akok.
Mozü ajutsüa alibatem takok tashi tu mulungtetba tesem tedong nung inoktsütsüla kechiaser FAW ya aonung chiyimba longben asünung anungdangbo tu temulung telung nung atsüka alir. Ano FAW aliba alu anasa alir tema FAW meliaka akok tashi neem oil tsük mesüra mendi nungbo asemtsüla. Iba ajanga FAW nungi kümzüktsü. Mendi lu mesen nungi jenbua alitsü atema, neem oil 4-5 ml tzü liter ka nung milar ayintsü akok.

FAW komaser belenshir :
1. Chiyungtsü mesüra metsü tapu balala alima tesem ka nungi ka dangi belentepba ajanga FAW karakara belenshir.
2. FAW-i tzü mopung kanga temekong metizüker, FAW ya jaka talem aser mopung nung tzü tali (humid) tesemtem nung tali renloker.
3. FAW poktetbaji mopung aonba mesüra tsünglu aruba yimya daka tuluka keta lir.
4. Alima tzü mopung melenshiba ajanga iba mesen tali renloktsü akok..
5. Tzü mopong 20-32 degree Celsius kong mopung tatsük aser mopung nung tzü (humidity) teimba alir mesüra tsünglu talanglang maruba tesemtem nung FAW ya tesashiba angutsü.
6. Alima tensa, tzü mopung aser tsünüsempongtsü peria anguba shisadanga, FAW arentsü atema India lima eastern tsütsü ya tetemsüba lir, ta Centre for Agriculture and Bioscience International (CABI)-i bushiteta lir.
7. CABI-i sa ashiba agi, FAW ya Africa nungi India linuki southwest monsoon mopung koba küm shia June ita nungi September tashi aoner, iba mopung ajanga bener aru ta bushitet.

Iba mesen asen yim nung adokba angudang tekaratiba agi District Agriculture Office, KVK mesüra ATMA office dang ATMA Farmer Friend janga mesüra pei sasa osang agütsütsü asüngdanger.